Viimaseid aastaid on iseloomustanud kiire hinnatõus ja näiteks 2022. aastal kerkisid hinnad aastaga ligi viiendiku võrra. Paraku ei käi keelatud ainete hinnaliikumised samas rütmis.
Riigiprokurör Raigo Aas rääkis ERR-ile, et üks põhjuseid, miks kokaiini hind on jäänud samaks või isegi odavamaks muutunud, on Lõuna-Ameerikas soodsate kasvutingimuste tõttu suurenenud tootmismahud ja vajadus suuremat toodangut kuskile turustada. Kuna kokaiini toodetakse nii palju, on alla läinud ka hulgihind, millega seda Euroopasse tuuakse.
Kui varem läks kokaiin kõige enam Ameerika turule, siis viimastel aastatel on Euroopa selle Aasa sõnul üle võtnud.
“Kui narkootkumide hinnad on jäänud samaks või soodsamaks, aga sissetulekute kasv on viimase kümne aastaga olnud inimestel kahekordne või mitukümmend protsenti, siis see muutubki ilmselgelt tavatarbijale tasukohasemaks,” tõdes Aas.
See on kaasa toonud ka üledooside kasvu. Riigiprokuröri sõnul on kokaiini tarvitamisega seotud surmajuhtumite arv viimastel aastatel olnud tõusuteel ning seda nii Eestis kui Euroopas. Enamasti ei ole traagilise lõpuga juhtumid tingitud ainult ühest ainest, vaid pigem on ohvriteks regulaarsemad tarvitajad, kes kasutavad mitut uimastit läbisegi.
“Keegi, kes reedel ja laupäeval pidutseb, lisaks kokaiinile on tihti mängus ka alkohol, teeb pika nädalavahetuse ja pühapäeval kasutab rahusteid, psühhotroopseid aineid,” kirjeldas ta võimalikke üledoosi saajaid. “Hukkunute hulgas on palju selliseid inimesi, kes ongi tarvitanud eri aineid: rahusteid, erguteid.”
Igal aastal avastatakse kümneid uusi aineid
Teine tüüp kasutajaid, kes narkosurmade statistikasse täiendust toovad, on sünteetiliste opioidide tarvitajad.
Aastaid kasutasid süstivad narkomaanid fentanüüli, kuid kui selle vastane võitlus vilja kandis ning fentanüül mõneks ajaks turult taandus, tulid asemele nitaseenid. Praeguseks on Eestisse jõudnud ka uued psühhoaktiivsed ained, mille keemilist nimetust on keeruline väljagi hääldada.
“Murekoht on see, et osa aineid on nii uued, et need pole keelatud ainete nimekirjas ja võtab veidi aega, et tuvastada, mis mõjuga ja mis ained need on ning need sinna nimekirja saada,” nentis riigiprokurör.
Seejuures ei tea selliste ainete tarvitajad sageli isegi, kas tegu on fentanüüli, nitaseeni või täiesti uue sünteetilise opioidiga, sest tarvitajaskond on sama ja enda arvates ostab sõltlane ikka harjumuspärast ainet. Ühtlasi ei pruugi ka müüja kursis olla, et tema levitatav kraam on siinsel turul katsetatav uus uimasti.
Üledoosidest tingitud surmade statistika näitab Aasa sõnul, et praegu oleme umbes samas kohas nagu 2016. aastal. Kui viimasel paaril aastal on narkosurmade arv olnud saja piirimail aastas, siis ligi poolte põhjuseks on sünteetilised opioidid.
“Pole väga vahet, on see fentanüül, nitaseen või mõni muu aine. Doseerimine on niigi piiripealne ja riskantne, aga kui on tegu uute ainetega, siis on risk veelgi suurem. Info levib suust suhu tänaval, jagatakse kogemusi, mis mõju mingil ainel on ja vastavalt korrigeeritakse ka doseerimist,” kirjeldas Aas.
Keelatud ainete nimekirja jõuab uus aine mitme kuuga, aga võib ka kauem minna. See sõltub riigiprokuröri sõnul ka aine leviku ulatusest ja ohtlikkusest. Vahel tuvastatakse uut ainet vaid mõni üksik kord ja võib arvata, et tegu on testpartiiga, mistõttu tuleb filtreerida, kui palju seda üldse levib ning kas see liigub ka teistes riikides.
“Uusi aineid avastatakse igal aastal kümneid. Seetõttu need kõik kohe sinna nimekirja ei jõua,” märkis Aas.
Karistada saab ka uudse aine müüjat
See aga ei tähenda, et turul tundmatu aine müüja pääseks vahelejäämisel karistuseta. Nimelt saab riigiprokuröri sõnul karistada ka juhul, kui müüja ise teoreetiliselt teadis või arvas, et tegu on keelatud narkootilise ainega, näiteks nitaseeni või fentanüüliga. Kui suuta see ära tõendada, on võimalik ikkagi kahtlustus ja süüdistus esitada.
“Pahatihti ongi nii, et ka edasimüüja ei tea täpset keemilist koostist ja tegutseb nii nagu varemgi tavapäraselt, et müüb keelatud ainet,” selgitas Aas.
Siiski tõdes ta, et uute ainete lisandumine pakub prokuratuurile üha rohkem väljakutseid.
Seda, et tundmatu opioidi tarvitaja autoroolist tabataks, tuleb riigiprokuröri sõnul harva ette, sest narkojoobes juhtide hulgas on pigem muude narkootiliste ainete, näiteks kanepi, amfetamiini, kokaiini või GHB tarvitajad.
Üks ainetest, mille levik oli vahepeal väike, kuid mida viimastel aastatel taas rohkem on kinni peetud, on sünteetiline erguti alfa-PVP, hüüdnimega ufo. Aas ütles, et seda üritatakse aktiivselt turustada nii Eestis kui ka naaberriikides.
Kui aastatel 2017-2018 kadus fentanüül pärast mitmeid vahistamisi ja väga suures koguses fentanüüli tänavatelt kõrvaldamist paariks aastaks Eesti turult ning ka narkosurmade arv vähenes märgatavalt, siis viimastest aastatest ei ole selliseid suuri tabamisi riigiprokuröri sõnul Eestis olnud.
“Meie viimaste paari-kolme aasta trend on see, et meil on väga palju koostööd Lätiga ja valdav osa sünteetilistest opioididest, 99 protsenti pärineb Läti vabariigist – kas käiakse seal toomas või toovad sealsed kurjategijad selle Eestisse. Siin on rohkem faktoreid mängus, kui vaid Eesti õiguskaitseorganite töövõimekus,” selgitas Aas.
Ta lisas, et selliste ainete käitlemise eest on Eestis süüdi mõistetud mitukümmend Läti kodanikku.
Kokaiini tuuakse Eestisse Euroopast kilo-paari kaupa
Kokaiin jõuab tema sõnul Eestisse peamiselt maismaad pidi: inimesed sõidavad Hispaaniasse, Madalmaadesse, Kesk-Euroopasse ja toovad seda sealt autoga või bussiga mõne kilo kaupa. Suuremaid koguseid Aasa sõnul korraga enamasti ei tooda. Narkomuulasid on pigem üksikuid ning ehkki uimasteid liigub ka posti teel, ei ole see riigiprokuröri kinnitusel kindlasti peamine transpordiviis.
“Igal aastal on mitmeid selliseid menetlusi, kus tabame inimese kilo või mitme kokaiiniga, mis on maismatranspordiga Eestisse toimetatud,” selgitas ta.
Kullerite hulgas on neid, kes ühe korra hõlptulu üritavad teenida, kuid organisaatorid ehk peamised levitajad on Aasa sõnul siiski pikemat aega valdkonnas tegutsenud kogenud kurjategijad, kellel on head kontaktid teiste kurjategijatega nii Eestis kui välismaal ning ka finantsvõimekus, et seda tegevust organiseerida ja rahastada.
Euroopasse jõuab kokaiin Aasa sõnul peamiselt mööda ookeani. Kui varem olid peamised sissetoomise kohad suuremad sadamad, näiteks Rotterdam, siis viimastel aastatel on kontroll tõhusam ja trendid muutunud.
“Kurjategijad otsivad uusi viise, kuidas tuua, ja neid on väga erinevad. Üldistatult on see meretransport – konteineritega, jahtidega, allveelaevadega. Tihti ei tule see ka otse, vaid Lääne-Afrika, Vahemere lõunaosa kaudu,” rääkis Aas.
Viie aasta tagusega võrreldes on olukord halvem
Korrakaitsjate jaoks on võitlus narkokaubandusega lõputu: tegutsejaid on väga palju ning Aasa sõnul tuleb seada prioriteedid, millised on sihtmärgid.
“Üldiselt on eesmärgiks seatud enim mõju avaldavad grupid ja isikud või ka teatud kitsamad ainerühmad. Üheks on viimastel aastatel kindlasti sünteetilised opioidid, kuna selle tarvitajaskond ja levitajaskond on natuke kitsam ring, ka aine leviala osas on tarvitajaskond koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse,” rääkis ta.
Ülejäänud narkootilised ained nagu kanep, kokaiin ja amfetamiin on samas levinud igal pool. Kuna Eesti narkoturg pole suletud süsteem, tehakse tihti koostööd välisriikidega.
Riigiprokuröri sõnul on olukord uimastitega Eestis võrreldes kümne aasta tagusega natuke parem, kuid viie aasta tagusega võrreldes halvem.
“Tundub, et surmade arv on õrnas languses. Kui kaks aastat tagasi oli 113 surma, eelmisel aastal sada, siis tahaks loota – praegune trend näitab –, et sellel aastal jääb see alla saja, on õrnas languses,” kirjeldas Aas praegust seisu. “Peamine muutuja on kokaiini kasvanud osakaal ja segatarvitamine. Kümme aastat tagasi olid sünteetilised opioidid, fentanüül peamine valukoht.”
Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel oli eelmise aasta narkosurmadest 42 protsenti tingitud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide ja nitaseenide tarvitamisest ning kõrgel tasemel olid ka kokaiini üledoosist tingitud surmajuhtumid.
TAI reoveeuuringu kohaselt jäi kokaiini tarvitamine mullu veidi väiksemale tasemele kui 2023. aastal, kuid kanepi järel oli kokaiin Eestis endiselt kõige enam tarvitatav illegaalne uimasti.