Kaupade eksport septembris kasvas võrreldes 2024. aasta sama ajaga neli protsenti, ja import kuus protsenti. Teises ja kolmandas kvartalis väliskaubanduse kasv aeglustus, teatas statistikaamet.

Jooksevhindades eksportis Eesti septembris kaupu ligi 1,6 miljardi ja importis ligi 1,9 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 292 miljonit eurot, mis on 46 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõdes, et teises ja kolmandas kvartalis on Eesti väliskaubandus kasvanud aeglasemalt.

“Kui esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport 14 protsenti, siis nii teises kui ka kolmandas kvartalis vaid neli protsenti. Kasvu aeglustumist mõjutas nii ekspordis kui ka impordis enim mineraalsete toodete kaubavahetuse vähenemine. Selle aasta üheksa kuuga kasvas kaupade eksport kokku seitse protsenti ning import kaheksa protsenti,” lisas analüütik.

Septembris kasvas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu

Septembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti), puitu ja puittooteid (11 protsenti) ning transpordivahendeid (11 protsenti).

Võrreldes eelmise aastaga kasvas enim teravilja väljaveo suurenemise tõttu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (37 miljoni euro võrra ehk 22 protsenti), samuti transpordivahendite (25 miljoni euro võrra ehk 18 protsenti) väljavedu.

Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete eksport (41 miljoni euro võrra ehk 31 protsenti).

Peamised sihtriigid olid septembris Soome (16 protsenti koguekspordist), Läti (11 protsenti) ja Rootsi (10 protsenti). Soome ja Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti transpordivahendeid.

Kõige rohkem suurenes kaupade väljavedu Rootsi (25 miljoni euro võrra), Iirimaale, Leetu ja Saudi Araabiasse (kõigisse 11 miljoni euro võrra). Rootsi veeti enam elektriseadmeid, Iirimaale ja Leetu transpordivahendeid ja Saudi Araabiasse põllumajandussaadusi.

Kõige rohkem vähenes eksport Singapuri (30 miljoni euro võrra), Ameerika Ühendriikidesse (25 miljoni euro võrra) ja Venemaale (21 miljoni euro võrra).

Eesti päritoluga kaubad moodustasid septembris 64 protsenti koguekspordist ja nende väljavedu kasvas aastaga neli protsenti. Kaupade reeksport ehk imporditud kaupade taasväljavedu suurenes viis protsenti.

Peamine impordipartner oli Soome

Enim imporditi septembris põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, elektriseadmeid ning transpordivahendeid (kõigi osatähtsus 13 protsenti koguimpordist). Aastaga kasvas kõige rohkem põllumajandussaaduste ja toidukaupade (27 miljoni euro võrra ehk 12 protsenti) sissevedu Eestisse. 

Septembris imporditi kaupu enim Soomest (13 protsenti koguimpordist), Saksamaalt (12 protsenti) ja Lätist (11 protsenti). Soomest ja Lätist toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja Saksamaalt mehaanilisi masinaid. Aastaga kasvas import enim Saksamaalt (30 miljoni euro võrra) ja Hollandist (28 miljoni euro võrra). Saksamaalt suurenes mehaaniliste masinate ning Hollandist põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu. Kõige rohkem kahanes import Ameerika Ühendriikidest (14 miljoni euro võrra).