Sarkozy süüdimõistmine jääb jõusse, karistus kehtib tingimisi ja ta peab endast regulaarselt ametivõimudele märku andma.
Enne kohtuotsust teatas ka prokuratuur, et on 70-aastase Sarkozy vabastamisega nõus. Ekspresident mõisteti süüdi kampaaniarahastusega seotud sobingutes, ehkki põhilist kahtlust ehk Liibüa diktaatorilt varjatud annetuse võtmist ei suudetud tõendada. Talle määrati viieaastane karistus, mida Sarkozy asus täitma 21. oktoobril.
Ekspresident nimetas kolm nädalat kestnud vangistust košmaarseks ja väidab endiselt, et on süütu. „See on väga raske ja nii on see kindlasti iga kinnipeetava jaoks,“ kommenteeris Sarkozy enne vabastamist. „Nimetaksin seda isegi muserdavaks.“ Samal ajal kiitis ekspresident vanglatöötajaid, kes tegid tema sõnul kõik, et „košmaar“ oleks vangi jaoks talutavam.
Milles Sarkozy süüdi mõisteti?
Meedias 2011. aastal avaldatud andmete järgi investeeris Liibüa toonane liider Muammar Gaddafi Prantsusmaa 2007. aasta presidendikampaaniasse umbes 50 miljonit eurot, tehes seejärel piduliku riigivisiidi Pariisi. Kõiki väiteid kohtus tõendada ei õnnestunud. Üks võimalikke võtmetunnistajaid, endine Liibüa naftaminister Shukri Ghanem leiti 2012. aastal Viinist Doonau jõest uppununa ning Gaddafi tapsid Liibüa mässulised 2011. aasta ülestõusu ja interventsiooni käigus. Lääneliitlaste interventsiooni peamine poliitiline eestvedaja oli Sarkozy juhitud Prantsusmaa.
Uurimise käigus leitud tõendite alusel mõisteti ekspresident 2021. aasta kohtuotsusega esmalt tingimisi vangi õigusemõistmise takistamise, kohtunikule pistise pakkumise ja maksumaksja raha väärkasutamise eest. Tänavu mõisteti ta Liibüa afääri tõttu süüdi tunnistajate mõjutamises ja kuritegeliku ühenduse loomises pettuse eesmärgil. Nende eest mõisteti talle ka reaalne viieaastane vanglakaristus, mida ta nüüd täitma asus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (19)