Režissöör Indrek Spunginil tuleb korraga välja kaks uut filmi: dokumentaal “Õnn on elada me maal” ansamblist Velikije Luki ja lühifilm “Surm on raskem kui murtud süda”.
Pimedate Ööde filmifestivalil esilinastub Indrek Spungini dokfilm “Õnn on elada me maal”, mis võtab fookusesse Ivo Uukkivi ning ansambli Velikije Luki, kuid selle kaudu avatakse tegelikult laiemalt suuremaid ühiskondlikke ning isegi geopoliitilisi muutusi, mis maailmas paralleelselt bänditegemistega lahti rullusid.
Lisaks dokumentaalkaadritele on filmis oluline roll ka taaslavastustel, kus noort Ivo Uukkivit kehastab näiteks Romet Esko.
“Ivo Uukkivi on kindlasti peategelane ja bänd on tugigrupp, kellega nad seal möllavad ja lammutavad. Aga see on ühe bändi võitluse lugu nendes totalitaarsetes tingimustes õiguse eest ennast väljendada ning siis jõust, mis neile vastu töötab. Selle jõu murenemise lugu omakorda käputäis viinauimas punkarite pilgu läbi,” rääkis režissöör.
Lühifilmi “Surm on raskem kui murtud süda” keskne idee oli Spunginil pikka aega peas olema, kuid ta ei leidnud sellele õiget formaati. Filmi keskmes on Anne Türnpu kehastatud Elna, kelle poeg ühel päeval teatab, et teda pole enam vaja.
Sellest jaburast olukorrast, kus elus inimene kuulutatakse justkui surnuks, joonistab Spungin lahti tragikoomilise loo, kus ta mõtestab surmaga seotud tabusid ning rituaale meie kultuuris. Värske film kuulub PÖFF Shortsi rahvuslikku võistlusprogrammi. Festivalil toimub filmi maailmaesilinastus.
“Mida teha, kui sind on kohtuotsusega surnuks kuulutatud? Sa näiliselt elad, teed süüa, võid käia hädal ja suhelda, aga sulle öeldakse, et sa oled surnud ja kõik inimesed sinu ümber hakkavad käituma sinuga nii, nagu sa oleksid juba teistpoolsuses. Kuidas siis hakkama saada, kuidas me saame üldse eksisteerida sellistes tingimustes veel elavate kirjas, kuidas see inimene peaks end positsioneerima – see on keskne konflikt või idu selles filmis,” selgitas Spungin.