Kui justiitsministeeriumi kooskõlastusringile läinud eelnõu leiab heakskiitu, ühendatakse neli maakohut üheks maakohtuks, kaks ringkonnakohut üheks ringkonnakohtuks ja kaks halduskohut üheks halduskohtuks. Kohtunikud näevad reformis kohtute juhtimise tsentraliseerumist ja õigusabi koondumist keskustesse.

“Kohtuotsused peaks langema kiiremini, olema etteennustatavad, sest kohtusüsteem ühtlustub, ja olema kvaliteetsemad, sest uuendus võimaldab kohtunike spetsialiseerumist,” selgitas minister Liisa Pakosta.

15 linnas saab olema 15 kohtumaja. Ja kohtud loovad oma katusorganisatsiooni – kohtute nõukogu.

“Mitte justiitsministeerium enam ei tegele kohtute haldamisega, vaid sellega tegelevad kohtud ise. Kohtud ise otsustavad, kuidas kõige paremini teenust pakkuda. Ja igal aastal hakkavad kohtud pidama tulemusläbirääkimisi riigikoguga – kui näiteks midagi soovitakse kiirendada, siis kui palju selleks on raha juurde vaja,” rääkis Pakosta.

Kohtunikud kritiseerivad kohtute ühendamist – õigusabi väikestes kohtades väheneb, õigusemõistmine koondub suurtesse linnadesse – eeskätt Tallinna.

Harju maakohtu kohtunik Merit Bobrõšev ütles, et juhtimine pigem kaugeneb kohtunikust. “Muudatustega kaasneb ka see, kuivõrd kättesaamatumaks õigusemõistmine kohtusse pöördujatele muutub,” sõnas Bobrõšev.

Reform ei kiirenda menetlusi. Need venivad, sest tosina kohtuniku kohad on täitmata. Peagi jõuab suur hulk kohtunikke pensioniikka. Ja reform võib põrkuda põhiseadusega.

“Menetlusi võib ka kiirendada sellisel viisil – punkt üks, kui me täidame tühjad kohtuniku kohad. Eelmisel aastal säästis riik 500 000 eurot selle pealt, et kohtunike kohti, mis olid tühjad, ei täidetud,” ütles Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel.

17 riigikohtunikku 19-st on leidnud, et kohtute liitmine võib olla põhiseadusvastane.

Kohtute haldamise üleandmine kohtutele on plaanitava reformi see osa, millega kohtunikud pigem nõustuvad.

“Selles osas on kohtud kindlasti toetamas seda lähenemist ja see on pikaajaline kohtute soov olnud,” ütles Bobrõšev.

Kui kohtureform heakskiitu leiab, hakkab uus süsteem kehtima 2027. aasta algusest.