Ehitushindade ja ka teiste linna kulude kasvu tõttu lükkub Tartu linnas mitme kooli renoveerimine taas edasi. Linn plaanib järgmise aasta alguseks selgitada välja, kas Veeriku ja Annelinna piirkonna koole hakatakse üldse renoveerima või ehitatakse kaks uut koolimaja.

Kui veel mõned aastad tagasi kavandas Tartu linn kõigi koolihoonete ulatuslikku uuendamist aastaks 2032, siis tänaseks on selge, et selleks ajaks kõik koolid Tartus korda ei saa.

Üks kehvemas seisus koole Tartus on Veeriku kool, mille renoveerimine oleks võinud lõppeda aastal 2022, kuid nüüdseks on neid plaane kolm korda edasi lükatud ja enne 2030. aastat praeguse seisuga lahendust ei ole.

“Täna need aastanumbrid on muutunud. Oleks vaja kaasaegset ventilatsioonisüsteemi ja ei saa ka välistada seda, et oleks vaja ka jahutussüsteeme, sest meie kevaded on väga soojaks muutunud ja sellega seoses võib tõusta klassides temperatuur üle 30 kraadi,” sõnas Veeriku kooli direktor Evald Sepp.

Samuti vajaksid koolis kaasajastamist välisfassaad, põrandad ja seinad. Sarnaste muredega nagu Veeriku kool on ka Descartes’i ja Kivilinna kool, mis peavad renoveerimist veelgi kauem ootama. Miina Härma Gümnaasiumi mured leevenevad järgmisel aastal.

“Järgmisel aastal on kavas tehnosüsteemide rekonstrueerimine ehk meil on elektrisüsteem aastast 1996. Küttesüsteem aastast 1975 ja ventilatsiooni pole siin ajaloolises majas kunagi olnudki. Lisaks projekteeritakse siia maja perimeetri ümbrusesse sadevee äravool, sest praegu kui natuke tugevam vihmasadu on, siis meil söökla ja riidehoid, mis on keldrikorrusel, uputab,” sõnas Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg (Isamaa).

Annnelinnas asuva renoveerimist vajava Kivilinna kooli direktori Karin Lukki sõnul on klasside täituvusest näha, et lapsevanemad valivad parema välimusega koole. Tannbergi sõnul mõjutab koolikeskkond ka hariduslikku ebavõrdsust.

“Suurem probleem haridusliku ebavõrdsusega on see, millistes koolimajades lapsed õpivad. Kui ma elaksin näiteks Veeriku kooli piirkonnas või näiteks Descartes’i kooli piirkonnas, siis ma otsiksin ka oma lapsele võimalust, et ta saaks minna kooli, kus oleks normaalsem ja kaasaegsem keskkond,” rääkis Tannberg.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu koolide ja lasteaedade renoveerimisvajadus 300 miljonit eurot, mis on samas suurusjärgus linna aasta eelarvega. Veeriku kooli renoveerimine läheks praeguse prognoosi alusel maksma üle 30 miljoni euro.

“Meid on mõjutanud viimastel aastatel tugevalt kriisid ja hindade võiks öelda peadpööritavad tõusud. Niiet see on ka meie investeerimisvõimekusele oma pitseri pannud. Me loodame, et ka keskvalitsus avab uue toetusmeetme koolide remondiks, selle ettevalmistamine käib,” lausus Klaas.

Juhul kui toetusmeede tuleb, võiks Klaasi sõnul olla võimalik Veeriku kooli renoveerimisega ka enne 2030. aastat alustada ja nii liiguks ka teiste koolide renoveerimine varasemaks. Samas koostatakse Klaasi sõnul praegu ka analüüsi, et selgitada välja, kas renoveerimise asemel oleks mõistlikum ehitada nii Veerikule kui ka Annelinna hoopis uued koolihooned. Otsus selle osas tehakse järgmise aasta alguses.