Viimati said Tallinna koolid sarnase ähvarduse 12. oktoobril 2023. aastal ning ka siis oli see venekeelne, koostatud veidi vigase tekstiga. Ilmselgelt oli nende sõnumite eesmärk siis – nagu nüüdki – külvata segadust ja õõnestada usaldust ühiskonnas, seega on suure tõenäosusega tegemist järjekordse hübriidrünnakuga Eesti vastu.
Politsei hinnangul on reaalne vägivald koolides väga ebatõenäoline, kuid politsei jälgib olukorda ning on vajadusel valmis tegutsema. Et jutust võib saada tegu, näitas kiire ja asjatundlik politsei reageerimine suurte jõududega esmaspäeva lõuna paiku Tallinna Polütehnikumis. Ühte noormeest oli märgatud relvataolise esemega, millest pealtnägija politseid teavitas, mis on igati mõistlik teguviis ja seda eriti praeguses olukorras.
Üks polütehnikumi õppur kirjeldas olukorda nii, et kõik pidid istuma klassides, kuni politsei hoonet läbi kammis. «Neil on isegi kilbid,» teatas ta. Teadaolevalt leidis politsei õhkrelva ja pidas kaks noormeest kinni.
Peamine on aga see, et kooliperele reaalset ohtu ei olnud. Küll aga peaks vahejuhtum panema meid turvalisemalt tundma: vajadusel politsei reageerib ja teeb seda nobedalt. Peale operatsiooni teatas PPA peadirektor Egert Belitšev, et koolide ohutase pole tõusnud ning et õppeasutused võivad jätkata tavapärast õppetööd.
Kuna sarnaseid ähvardusi Eesti haridusasutuste vastu võib tulla veel, peavad koolid (taas kord) läbi mõtlema oma kriisiprotokollid.
Just selline professionaalne otsustav käitumine ongi parim vastus nendele, kes püüavad Eesti ühiskonnas infooperatsioonidega külvata hirmu ja segadust. Seetõttu peaksid lapsevanemad, õpetajad ja õpilased usaldama ametlikku infot ning mitte levitama kontrollimata sõnumeid. Telegrami ja sarnaste keskkondade kaudu leviv valeinfo võib paari tunniga paisuda paanikaks, kuid vajame kainet meelt ja koostööd nii infooperatsioonide kui tõelise terrorirünnaku puhuks.
Kuna sarnaseid situatsioone võib tulla veel, peavad koolid (taas kord) läbi mõtlema oma kriisiprotokollid. Ilmselgelt pole mõistlik muuta koole relvastatud valvega kindlusteks, ent nii õpilased kui õpetajad peavad teadma, kuidas ähvarduse või intsidendi puhul käituda. Kas evakueeruda või pigem lukustuda klassiruumidesse? Kuidas kasutada sellises olukorras vastutustundlikult enda ja kaasõpilaste turvalisust silmas pidades sotsiaalmeediat?
Hirmu külvamine on odav hübriidsõja relv, kuid selle vastu aitab kindlameelsus ja rahulik mõistus hästi. Niikaua, kuni säilitame valvsuse, kuid ei lase igapäevast elu häirida, pole hübriidsõja korraldajatel operatsiooni vilju võimalik nautida. Koolid peavad jääma õppimise ja turvatunde paikadeks, muutumata paanika tallermaaks.