Riigikogu võttis esmaspäeval vastu perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused, mille kohaselt saab järgmisest aastast sünde registreerida senise 79 kohaliku omavalitsuse asemel kuueteistkümnes kohalikus omavalitsuses, kirjutab BNS.
„Suurem osa sünni registreerimise avaldustest esitatakse e-rahvastikuregistris. Neist omakorda suurema osa alusel tehakse rahvastikuregistri automaatne sünnikanne, misjuhul ei ole perekonnaseisuametnikul vaja sündi registreerida. Kuna kõigi kohalike omavalitsuste perekonnaseisuametnikele ei jagu pädevuse hoidmiseks piisavalt sünni registreerimise menetlusi, ei ole mõistlik viia neid läbi kõigis 79 kohalikus omavalitsuses,” seisis eelnõu seletuskirjas.
Lisaks saavad haiglad seadusemuudatustega õiguse ilma tõendita sündi registreerida muude piisavate tõendite alusel ilma kohtusse pöördumata. Seadus annab ka võimaluse registreerida lapse elukoht kohaliku omavalitsuse algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta ja moodustada isikukood Euroopa Liidu või Šveitsi kodanikule elukoha registreerimisel.
Samuti lihtsustab seadus Euroopa Liidu kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki. Seadus lubab 15- kuni 17-aastastel näha ja piirata oma rahvastikuregistri andmete kättesaadavust, samuti esitada kontaktandmeid, lisa-aadressi ja ütluspõhiseid andmeid.