Tarbija sai ootamatult teada, et Elektrum Eesti OÜ teostab temale alates 1. märtsist 2025 elektrimüüki üldteenuse tingimustel. Tarbija sõnul esitas Elektrum tarbijale elektrimüügi arveid, mida tarbija ei tasunud, kuna tal puudus kauplejaga vastav elektrileping.
On teada, et tarbija aga tasus märtsikuu elektriarve pärast seda, kui sai 11. aprillil Elektrumilt võrguühenduse katkestamise hoiatuse, ent aprilli ja maikuu arveid ei ole tarbija nõus tasuma, kuna ta ei ole veendunud, kas Elektrumil oli õigus üldse vastavaid arveid esitada.
Tarbijale oli teadmata, et tema elektrileping lõppes veebruarikuu lõpus ning alates 21. maist on sõlmitud uus elektrileping.
Tarbija pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole, et komisjon tuvastaks, et Elektrumil ei tekkinud õigust osutada tarbijale elektrimüügi üldteenust ja esitada tarbijale arveid.
Elektrum: tarbijal puudus kehtiv leping 1. märtsist 20. maini
Elektrimüüja seisukoht oli selge: tarbijal perioodil 1. märtsist 20. maini kehtivat lepingut ei olnud ning seaduse kohaselt oli ettevõtjal õigus osutada tarbijale üldteenust.
Arved esitati vastavalt mõõdetud tarbimisele ning üldteenuse tingimustele, mida reguleerib elektrituruseadus. Elektrimüüja ei saanud tarbijat eelnevalt teavitada, kuna üldteenuse andmed edastatakse võrguettevõtjalt arveldamise ajal ja esmakordselt saab tarbija teada teenusele üleminekust koos esimese arvega.
Komisjon: tarbijal pole õigus arveid tasumata jätta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti komisjon leidis, et tarbija nõue keelduda tasumast arveid ei ole põhjendatud.
Elektrituruseadus sätestab, et väiketarbija, kellel puudub kehtiv elektrileping, peab saama elektri üldteenuse korras, tagades varustuskindluse.
Samuti rõhutas komisjon, et tarbijal on hoolsuskohustus oma lepingute tähtaegu jälgida ning üldteenusele üleminek oleks olnud võimalik ennetada uue lepingu sõlmimisega õigeaegselt.
Kui pooled aga komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.