Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Töövaidluskomisjoni pöördumisel on üheks olulisemaks sammuks oma nõude selge ja täpne sõnastamine. Hea nõude formuleerimine aitab komisjonil mõista, mida täpselt taotletakse, ja see kiirendab vaidluse lahendamist.
Sageli sõltub menetluse tulemus mitte ainult sellest, kas töötajal on õigus, vaid ka sellest, kui arusaadavalt ja korrektselt on ta oma nõude kirja pannud. Ebamääraselt või ebatäpselt sõnastatud avaldus võib tekitada vajaduse lisaselgituste järele, mis omakorda pikendab menetlust.
Oma nõuet kirja pannes tuleb lähtuda põhimõttest, et komisjon peab aru saama, mida inimene soovib ja miks. Selleks tuleb avalduses selgelt välja tuua, mida nõutakse, millise õiguse rikkumisega see on seotud ning millal rikkumine toimus. Näiteks kui töötaja nõuab saamata töötasu, ei saa komisjon omal algatusel menetleda ka puhkusehüvitise nõuet, kui seda avalduses ei ole märgitud.
Sõnastatav nõue peaks olema konkreetne ja põhjalik, kuid samas arusaadav. Soovitatav on alustada lühikesest selgitusest: mis juhtus, millal töösuhe algas, millal lõppes ja milles rikkumine seisneb. Seejärel tuleb täpsustada, mida taotletakse, näiteks konkreetse summa väljamaksmist, töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist või tööle ennistamist. Kui nõue puudutab rahalist hüvitist, tuleb märkida ka täpne summa ja selle arvutuskäik.
Samuti on oluline lisada avaldusse kõik asjaolud, mis nõuet toetavad. Kui tegemist on töötasu nõudega, tuleks välja tuua periood, mil töötasu jäi maksmata, ja viidata töölepingus või töökorralduses sätestatud tingimustele.