Euroopa Liit teatas teisipäeval, et Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Küpros peaksid saama abi vähemalt 30 000 varjupaigataotleja ümberpaigutamisel, et leevendada ebaregulaarsest rändest tulenevat survet.
Euroopa Komisjoni teade käivitab nüüd 27-liikmelises blokis pingelised läbirääkimised, kuna liikmesriigid suhtuvad inimeste vabatahtlikku vastuvõtmisse üha ettevaatlikumalt.
Euroopa Liit kiitis 2024. aastal heaks oma rändepoliitika põhjaliku reformi, mis peagi jõustub.
Põhielement on uus solidaarsusmehhanism, mille eesmärk on leevendada nende Vahemere-äärsete riikide koormust, mis on Brüsseli hinnangul rändesurve all.
Teistelt riikidelt nõutakse kas osa varjupaigataotlejate vastuvõtmist nendest eesliiniriikidest või rahalise toetuse pakkumist, mille suurus on 20 000 eurot inimese kohta.
Liikmesriigid on teinud Euroopa Komisjoni otsuse mõjutamiseks tugevat lobitööd, mistõttu lükkus teade kuu aja võrra edasi.
“Kreeka ja Küpros on rändesurve all viimase aasta ebaproportsionaalselt suure saabujate arvu tõttu,” teatas Euroopa Komisjon avalduses.
“Ka Hispaania ja Itaalia on rändesurve all, mis on tingitud samal perioodil toimunud mereotsingu- ja päästeoperatsioonidele järgnenud saabujate ebaproportsionaalselt suurest arvust,” lisas komisjon.
Komisjoni teade moodustab nüüd aluse liikmesriikide vahelistele läbirääkimistele selle üle, kui palju täiendavaid varjupaigataotlejaid iga riik on valmis vastu võtma või kui suurt rahalist toetust pakkuma.
Mitu riiki on juba kinnitanud, et nad selle kava raames kedagi vastu ei võta ning panustavad üksnes rahaliselt.
Kuna EL-i liikmesriikide valitsused on surve all karmistada oma immigratsioonipoliitikat, on täiendavate varjupaigataotlejate vastuvõtmise pakkumine seotud suure poliitilise riskiga.
Uue süsteemi alusel tuleb igal aastal ümber paigutada vähemalt 30 000 migranti. Lõplik arv on veel selgitamisel ning otsus selle kohta, kes kuhu paigutatakse, tuleb langetada detsembri lõpuks.