Vändra hooldekodus on 50 kohta ja oma valla elanik maksab koha eest praegu 1430 eurot kuus. Uuest aastast on hooldekodul plaan kohatasu tõsta 1600 euroni. Eelkõige seetõttu, et järgmise aasta juulist peab ühe hooldatava kohta olema senisest rohkem hooldajaid.
“See eeldab hooldustöötajate töö ümberkorraldust ja uute töötajate töölevõtmist. Sellega seoses tõusevad personalikulu ja kuna personalikulu on üks hoolduskomponent, siis sellega tõuseb ka hoolduskulu,” lausus Vändra hooldekodu juhataja Silje Lang.
Hoolduskomponendi tõus tähendab Langi sõnul paraku ka seda, et omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel kasvab, sest omavalitsuse kehtestatud hoolduskomponendi piirmäär on väiksem kui hoolduskomponendi tegelik kulu.
“Meie oleme enda hoolduskomponendi järgmiseks aastaks arvutanud 720 eurole, aga meie valla hoolduskomponendi piirmäär on järgmisest aastast 600 eurot kuus. Nii et 120 eurot tuleb ikkagi maksta meie kliendil,” ütles Lang.
Pärnus asuv enam kui 150 kohaga Tammiste hooldekodu tõstab samuti uuest aastast hindu.
“Meie hind tõuseb 2026. aastal kuskil sadakond eurot, täpsed numbrid veel selguvad, kui eelarve täpselt paika saab. Suuremalt jaolt on see tingitud palgasurvest, hooldustöötajate palgad peavad tõusma ja lisaks lisandub meil ka hooldustöötajate ametikohti,” lausus Tammiste hooldekodu juhataja Liina Männiaru.
Hinnatõus ei tähenda aga Männiaru sõnul inimesele kohatasu eest maksmisel senisest suuremat väljaminekut, sest Pärnu linn tasub hoolduskomponendi täies ulatuses. Siiski prognoosib Männiaru, et mida aeg edasi, seda rohkem tuleb hooldekodu koha eest maksma hakata inimesel endal.
“Kui kohatasu tõuseb, siis lõppkokkuvõttes keegi peab teenuse kinni maksma ja reeglina see klient on, kes muu seda maksab. Kui riik siin osas mingisuguseid ümberkorraldusi teenuse rahastamises ei tee, siis jääb see kliendi kanda,” ütles Männiaru.
Kuigi kaks aastat tagasi tehtud hooldereform on teinud hooldekodu koha rahalises mõttes kättesaadavamaks, siis päriselt kohta saada on keeruline. Nii Vändra kui ka Tammiste hooldekodu juht ütlevad, et pärast hooldereformi on järjekorrad vaid kasvanud.
“Reaalsus ongi täpselt selline, et on järjekorrad. Tammistes on linnavalitsuse sõnul ootamas kohta sadakond inimest. Reaalsus on ka see, et kohad vabanevad suhteliselt harva. Me teame, et üldhooldusel need vabanevad ainult ühel viisil, mis tähendab seda, et ongi seis väga keeruline ja reaalselt neid kohti pole. Ma saan aru, et see on üleriigiline probleem, sest hooldekodu kohti lihtsalt pole. Ainus variant ongi see, et keegi ehitaks hooldekodusid juurde,” lausus Männiaru.
Suurem hinnatõus on möödas
Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et suurem hinnatõus hooldekodudes jäi eri põhjustel hooldereformi järgsesse aega ja on nüüdseks aeglustunud.
Kui ka veel möödunud aastal tõsteti hooldekodudes hindu ligi 12 protsendi võrra, siis selle aasta jooksul vähem kui kaks protsenti. Keskmine kohatasu hooldekodus ulatub nüüd 1603 euroni.
“Aktuaalne kaamera” rääkis teisipäeval Südamekodude, Iru, Rapla ja Põltsamaa hooldekodudega, nendel ei ole plaanis hindu tõsta sel aastal, kuid pigem ei välistatud vajadust järgmise aasta jooksul seda teha.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et keskmise pensioni eest kõikides hooldekodudes tasu makstud ei saa, kuid see pole ka eesmärk.
“Kui enne reformi, 2022. aastal oli see keskmine omaosalus 81 protsenti, siis 2024. aastal oli omaosalus vähenenud 51 protsendi peale. Eesmärk võikski olla 50 protsendi juurde või vähem, aga arvestades kohatõuse ja seda, et omavalitsuste kulude piirmäär ei kasva nii kiiresti kui hoolduskulud, siis ma arvan, et ta jääbki 50 kuni 60 protsendi juurde,” rääkis Suun-Deket.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Anti Allas ütles, et olukord pärast hoolekandereformi äratundmiseni erinev. “Tegelikult loomulikult see on väga suur leevendus, kui pere või hooldatava pealt umbes suurusjärk vahemikus seal 6000 kuni 9000 eurot saab kokku hoida aastas,” sõnas Allas.
Eestis on kokku 228 hooldekodu. Pärast reformi on juurde tulnud üle 1000 hooldekodukoha, kuid ikkagi ootavad eakad sinna pääsemiseks järjekordades. Statistikat, kui pikad on järjekorrad hooldekodusse saamiseks, riigil ei ole, sest sageli ollakse ootenimekirjas mitmes kohas korraga ning eelistatakse perele lähedasemat või paremate teenustega kohta. Lisaks sõltub hooldusele pääsemine inimese hooldusvajadusest.
“Aga murekoht on just nende inimestega, kellel on süvenev dementsus, agressiivsus. Nendel on küll nii, et on kohtade puudus. Me näeme, et see on süvenev trend sellepärast, et dementsus on süvenenud. Dementsuse diagnoosiga inimesele kohatasu läheneb juba peaaegu 3000 eurole, mis on väga suur ja pered ei saa maksta, omavalitsustel on raskusi. See on murekoht, millele me vaatame juba praegu otsa, et me peame hakkama seal natuke rohkem analüüsima seda. Sest me näeme, et see vajadus kasvab iga-aastaselt,” rääkis Suun-Deket.
Anti Allas lisas, et omavalitsused peaks hakkama tegema hooldekodu kohe vähempakkumist. “Ja teine asi – kindlasti on vaja rajada juurde uusi hooldekodukohtasid. Kui omavalitsus enam-vähem teab, kui palju tema elanikud järgmisel aastal või kahel järgmisel aastal vajavad neid täiendavaid uusi hooldekodu kohtasid, siis teeb vähempakkumise konkursi ja erinevad hooldekodud pakuvad välja, et mis hinnaga see võiks olla,” lausus Allas.