Teadusajakirjas The Lancet avaldatud aruanne on autorite sõnul kõige põhjalikum hinnang haiguse kohta viimase kümne aasta jooksul. Uuring on osa ülemaailmsest haiguskoormuse uuringust (GBD), mis on maailma kõige laiaulatuslikum püüdlus jälgida tervisekadu riikide lõikes ja ajas. Analüüsiks uuriti 2230 teadustööd ja riiklikku terviseandmestikku 133 riigis.
Varjatud seos südamehaiguste ja elukvaliteediga
Uuring paljastas ka, et neerufunktsiooni kahjustus pole mitte ainult otsene surmapõhjus, vaid ka peamine südamehaiguste riskitegur, mis on seotud ligi 12 protsendiga südame-veresoonkonnahaigustest tingitud surmadest maailmas. Samuti selgus, et 2023. aastal oli see haigus kaheteistkümnendaks puudest tingitud elukvaliteedi languse põhjuseks. Haiguse suurimateks riskiteguriteks osutusid kõrge veresuhkur, kõrge vererõhk ja kõrge kehamassiindeks ehk rasvumine.
Selgus, et enamik haigestunutest on haiguse varajases staadiumis. See on dr Coreshi sõnul oluline, sest kiire ravi ja elustiilimuutused aitavad vältida drastilisemaid ja kulukamaid sekkumisi, nagu dialüüs ja neerusiirdamine. Ta lisab, et Sahara-taguses Aafrikas, Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas saab dialüüsi või neerusiirdamist vähe inimesi, sest need ravimeetodid on seal raskesti kättesaadavad ja kallid.
«Krooniline neeruhaigus on aladiagnoositud ja alaravitud,» ütles uuringu kaasautor dr Morgan Grams. «Meie aruanne rõhutab vajadust sagedamate uriinianalüüside järele, et haigus varakult avastada, ning vajadust tagada, et patsiendid saaksid pärast diagnoosimist ravi endale lubada ja sellele ligi pääseda.»
Dr Grams märgib, et viimase viie aasta jooksul on turule tulnud uusi ravimeid, mis aeglustavad haiguse arengut ja vähendavad südameataki ning insuldi riski. Siiski võtab paranemise nägemine ülemaailmsel tasandil aega. Grams hoiatab, et kuna kroonilise neeruhaiguse testimine on ebapiisav, võib tegelik haigestunute arv olla isegi suurem, kui praegused tulemused näitavad.