Leedu laenas Euroopa Investeerimispangalt (EIB) 300 miljonit eurot investeeringuteks sõjalisse taristusse.
Laen tähistab strateegilist verstaposti Euroopa Liidu idapiiri tugevdamisel, kus Leedul on NATO kollektiivkaitses ja kiirreageerimisvõimekuses võtmeroll, teatas EIB pressiteenistus.
Laen aitab Leedul tugevdada oma kaitsevõimet investeeringute kaudu võtmevaldkondadesse. Uuendused toetavad Leedu relvajõude ja aitavad täita NATO-s võetud kohustusi, lisas EIB.
Allkirjastatud laen on osa laiemast 500 miljoni euro suurusest investeerimispaketist, mille EIB selle tarvis jaoks heaks kiitis. See täiendab 540 miljoni euro suurust laenu, mis kiideti heaks varem sel aastal NATO sõjaväebaasi jaoks Rūdninkais, koos nõustamistoetusega.
“Vaid aasta jooksul on EIB toetanud Leedu kaitsealaseid investeeringuid üle miljardi euroga,” ütles Leedu rahandusminister Kristupas Vaitiekūnas. “See hõlmab nii tänast lepingut kui ka varasemat toetust uuele NATO baasile Rūdninkais. Need investeeringud on olulised meie riigikaitse tugevdamiseks ja Euroopa kollektiivse julgeoleku toetamiseks. Me tervitame seda partnerlust Euroopa Investeerimispangaga, mis on võimeline kiiresti mobiliseerima rahalisi vahendeid ja reageerima tõhusalt liikmesriikide vajadustele.”
EIB laen, mille tähtaeg on 25 aastat, pakub kaasrahastuse Leedu 2024.–2030. aasta kaitsealasetele investeeringutele. “See leping peegeldab EIB arenevat rolli EL-i liikmesriikide toetamisel idapiiril,” ütles EIB asepresident Karl Nehammer, kes vastutab panga tegevuse eest Leedus.
“Leedu on näidanud juhtrolli Euroopa kollektiivse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisel. Oleme uhked, et saame toetada riigi jõupingutusi investeerida kaitsetaristusse, mis on kasulik nii Leedu kui ka kogu Euroopa stabiilsusele,” lisas ta.
Euroopa Investeerimispank (EIB) on Euroopa Liidu pikaajalise laenu andmise institutsioon, mis kuulub selle liikmesriikidele. EIB lähtub kaheksast prioriteedist ja rahastab investeeringuid, mis aitavad kaasa EL-i poliitikaeesmärkide saavutamisele, toetades kliimameetmeid ja keskkonda, digitaliseerimist ja tehnoloogilist innovatsiooni, julgeolekut ja kaitset, ühtekuuluvust, põllumajandust ja biomajandust, sotsiaalset infrastruktuuri, kapitaliturgude liitu ning tugevamat Euroopat rahumeelsemas ja jõukamas maailmas.