Collinsi inglise keele sõnaraamatu poolt 2025. aasta sõnainnovatsiooniks valitud sõnapaar vibe coding peegeldab inimkonna laiemat kollektiivset vaimustust pingutuseta loomingu vastu, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Digiajastu seletamine vajab uusi sõnu ja neid sünnibki pidevalt juurde. Digiajastu tuumiktunnuseks on lugematud andmekogud ja andmetega manipuleerimise tõhusus. Sestap sobib see keskkond suurepäraselt jätkuvalt uueneva sõnaraamatu pidamiseks. Võrreldes mitme pika ajalooga paberkataloogidest välja kasvanud sõnaraamatuga on 1979. aastal loodud Collins English Dictionary esimene briti inglise keelt elektroonilisse andmebaasi kogunud teatmeteos.
Otsitavaid sõnu ja fraase on seal üle 732 000. Neid selgitava teksti moodustavate sõnade arv ulatub üle 20 miljardi. Seletavate sõnade rohkus toob välja lihtsa tõe, et sõnad ei pärine meid ümbritsevast reaalsusest. Sõnad on häälitsused, millega tähistame ümbritsevat reaalsust.
Selleks, et neist häälitsustest ühiselt aru saada, on vaja nende selgitamiseks suurt hulka teisi, juba sisustatud ja täpsustatud tähendusega sõnu, kuni tähenduslikkuse saavutanud häälitsusest formeerub uus sõna. Ühes keeles öeldakse sama reaalsuse elemendi kohta ühtemoodi ja teises teistmoodi. Maailma kajastavate sõnade arv keelte vahel erineb. Tänu sõnade rohkusele peegeldub maailm läbi ingliskeelse seletuse üpris nüansirikkalt.
Sel aastal tuli nende sõnavarasse uusi sõnu juurde. Collinsi toimetajad valisid nende seast aasta sõnaks mõiste, millele vastandi leidmine nõuab teistes keeltes paljude sõnade kasutamist. Siit ka osutus sõnavara täiendamise vajadusele. Eks igaüks ole tuttav olukorraga, milles vestluskaaslane püüab hakkama saada sõnadega vaata, see, seal, kuidas sa aru ei saa?. Pikalt seletamine on kulukas, mistõttu natukene pikemat selgitust vajava nähtuse kokku surumiseks leiutatakse lõpuks uus sõna.
Seoses tehisintellekti kiire rakendamisega kommenteeris valdkonnas hästi tuntud Andrej Karpathy sel kevadel arvuti programmeerimise valdkonnas arenevat trendi, milles kasutaja loob rakenduse või veebisaidi pelga kirjelduse põhjal, mitte käsitsi programmeerimiskoodi kirjutades. Programmi loov kirjeldus on tavalises kõnekeeles. Sellegi nähtuse jaoks on juba uudne sõna prompt. Seega ümber öelduna, Karpathy tähistas promptipõhist programmeerimist sõnapaariga vibe coding.
Fraasi tagumine osa kodeerimine on levinud viide programmikoodile. Vibe on omaette kontsentraat olustikust, milles tajutakse või vahendatakse olukorda või teiste inimeste meeleolu ja mõtete võnkeid. Seletada saaks ka pikemalt, aga miks? Ütled lihtsalt, et oli hea vibe ja kes saab aru, tabas vibe’i.
Üks OpenAI asutaja ja aastaid Tesla TI-üksust juhtinud Karpathy tunnistas säutsus, kuidas temagi edastab keelemudelile sõnadega, mida üldiselt soovib. TI püüab siis tema vaibidest aru saada ja loob programmikoodi. Tulemus on tihti väga hea, hoiab kõvasti aega kokku ja piirdub tavakeelelise dialoogiga.
Kui ta näeb vigu või soovib midagi muuta, ütleb või osutab sellele ja ootab uue koodi valmimist. Kuna ta ise pole seda kirjutanud, muutub sündiv programmikood üha keerulisemaks. Lõpuks tunnistab ta, et sellest ei saaks ise enam arugi. Sealt edasi muutub vestluse vormis värinate edastamise kaudu programmeerimine juba paratamatuks. Karpathy tunnistab, et see pole kõige tõsisem programmeerimine, aga sobib hästi mitmesuguste projektide jaoks. Piisab, kui oskad neid eesmärke seletada.
Uudse fraasi tormiline levik kinnitab, et Karpathy polnud ainuke, kes asus sel moel tarkvara looma. Rohkem või vähem teadlikult vajas uudne meetod pikka selgitust asendavat sõna. Üheksa kuud hiljem sai sellest inglise keele 2025. aasta sõnainnovatsioon.
Võimalik, et värinaid liidetakse peagi ka graafilise disaini, heliloomise, kokanduse, matemaatiliste ja teaduslike probleemide juurde. Sõnauuendus reedab meie kollektiivset vaimustust pingutuseta loomingu võimaluse üle. See ei pea olema ilmtingimata inglise keel, kuid mistahes kõnekeel kujuneb ülimaks programmeerimiskeeleks, millega ei looda ainult tarkvara, vaid tuuakse ilmale erinevaid loomevorme. Vibe reedab erialase kompetentsi demokratiseerimise trendi, mis muudab tavainimesi loojateks.
Arusaadavalt on sellel hind. Eriala puristid iseloomustavad vaibimist laisa inseneritööna, otseteena, milles puudub arusaamine, vastutus ja professionaalsus. Loomevaldkonnad kurjustavad inimlikkuse kadumise, maitsetuse vohamise, plagieerimisele kaasaaitamise ja käsitöö oskuste kaotamise pärast. Huvitav, kas seda kõike ei saaks lühemalt öelda. Kas tunnetad vibratsioone, et sõnaliste värinaega programmeerimine on alles algus?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.