Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teiseks lugemiseks laekus fraktsioonidelt, riigikogu liikmetelt ning rahanduskomisjonilt kokku 43 muudatusettepanekut. Toetust leidis rahanduskomisjoni esitatud koondettepanek, mis tehti koostöös rahandusministeeriumiga ning millega tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist.
Toetuseta jäänud muudatusettepanekud ei olnud kooskõlas eelarves seatud eesmärkide täitmisega, mistõttu komisjonil ei olnud neid võimalik toetada. Põhiline katteallikas oli valitsuse reserv, mille maht oli ettepanekutes mitmekordselt ületatud. Ettepanekud, mis ei vastanud seaduse nõuetele jäid teiseks lugemiseks loetellu kandmata. Muudatusettepanekud, mis olid sisuliselt seotud liitis rahanduskomisjon kokku üheks ettepanekuks. Seetõttu läheb teisel lugemisel läbivaatamisele 33 muudatusettepanekut.
Eelnõu kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot ja suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse mõjuga 780 miljonit võrreldes kehtinud eelarvestrateegiaga.
Veel on istungil kolmandal lugemisel kolm eelnõu ja esimesel lugemisel üheksa eelnõu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (23)