Kliimaministeerium on saanud valmis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning seda arutab neljapäeval valitsus kabinetinõupidamisel. Et eelnõu, mida sel suvel kliimaministeerium alles ettevaatlikult huvirühmadega põrgatas, äkki ja ootamatult valitsusele arutamiseks esitatakse, tuli paljudele üllatusena
Eelnõus on paika pandud, kui palju peavad Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused võrreldes aastaga 2022 vähenema. Aastaks 2030 peab vähenemine olema üheksa protsenti (võrreldes aastaga 1990 63 protsenti), aastaks 2035 29 protsenti (-71 protsenti) ja aastaks 2040 51 protsenti (-80 protsenti). 2050. aastaks, nagu mujalgi Euroopa Liidus, on eesmärgiks kliimaneutraalsuse säilitamine, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogust vähendades ning jääkheiteid tehnoloogiliste ja looduspõhiste sidumislahenduste abil tasakaalustades.
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. 2022. aastal pärines suurem osa kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikasektorist (48 protsenti) ning transpordist (18 protsenti). Põllumajanduse heide moodustas 2022. aastal koguheitest 11 protsenti.
Kuivõrd kasvuhoonegaaside arvestamine ja inventuur pidevalt muutub, võivad ka baasaastad muutuda, märgitakse seletuskirjas. Selleks hakatakse igal aastal koostama kliimaaruannet, kus antakse ülevaade ka kasvuhoonegaaside heite prognoosist ka kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmisest. Igal viiendal aastal sisaldab kliimaaruanne ka konkurentsivõime hinnangut ja tehnoloogilise valmisoleku, sealhulgas süsiniku püüdmise tehnoloogiate hinnangut.
Esimene kliimaaruanne koostatakse 30. aprilliks 2027. aastal ning seejärel iga-aastaselt. Keskkonna- ja kliimavaldkonna eest vastutav minister moodustab lisaks valdkonna teadlastest koosneva nõuandva õigusega kliimanõukoja.
Aastal 2040 juhitavatest võimsustest fossiilkütustel kuni 60 protsenti
Heidete vähendamise eesmärgid on seaduses kirja pandud ka konkreetsetele sektoritele. Näiteks elektri ja soojuse tootmises peavad kasvuhoonegaaside heitkogused aastaks 2030 võrreldes aastaga 2022 vähenema 21 protsenti, aastaks 2035 45 protsenti ning aastaks 2040 72 protsenti.
Need eesmärgi põhinevad eeldustel, et aastal 2030 on Eestis gaasielektrijaamu 750 megavatise võimsuse eest, Auveres toodetakse elektrit biomassist, uttegaasist ja põlevkivist, Iru ja koostootmisjaamad töötavad praeguses mahus ning juhitavat võimsuste kõrval toodetakse elektrit ka päikesest ja tuulest ning olemas on salvestus.
Põlevkivi tarbimine on aastal 2030 kuni kolm miljonit tonni, mis aastaks 2035 väheneb 1,6 miljoni tonnini, ülejäänud eeldused jäävad aastaks 2035 samaks.
Seletuskirjas seisab, et 2040. aastaks töötab juhitavatest võimsustest ligikaudu 60 protsenti fossiilsetel kütustel ja 40 protsenti taastuvatel ja/või tuuma kütustel.
Transpordisektor peab vähendama heiteid aastaks 2030 24 protsenti, aastaks 2035 37 protsenti ja aastaks 2040 55 protsenti võrreldes aastaga 2022. Heidete eesmärgi täitmiseks on eelduseks näiteks, et aastaks 2030 on Eestis ligikaudu 31 000 elektriautot, jätkuvalt kehtivad mootorsõidukite aasta- ja registreerimismaks, ühistransport kasutab rohkem alternatiivkütuseid (mille alla tõenäoliselt peetakse silmas elektrit ja/või vesinikku).
Aastaks 2035 on eeldus, et elektriautode arv Eestis kasvab juba 115 000-ni ning aastaks 2040 240 000-ni. Aastaks 2035 on eelduseks ka Rail Balticu kasutuselevõtt.
Hoonete sektoris peab aastaks 2035 heiteid vähendama 16 protsenti ning aastaks 2040 37 protsenti võrreldes 2022. aastaga.
Ka põlevkivitööstuselt nõutakse jätkamiseks kliimaneutraalsust
Põlevkivitööstuse heiteid käsitletakse seaduseelnõu eraldi muu tööstuse heidetest. Ka põlevkivisektoril on sama eesmärk, mis teistel sektoritel ja kogu Eestil ehk kliimaneutraalsus aastaks 2050
Edaspidi antakse uusi põlevkivi kaevandamise lube vaid kliimaneutraalse tootmise tagamiseks, samal ajal kui praegu kehtivad load lõppevad enne 2050. aastat, märgitakse seletuskirjas. See tähendab, et olemasolevate õlitehaste heidet vähendatakse nullini peamiselt kaevandamislubade kehtivusaja lõppemise ning Euroopa süsinikukvootide vähendamisega.
Kui saabub aasta 2050, on põlevkiviõlitehastel võimalik tegevust jätkata juhul, kui on võimalik võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid viisil, mis võimaldab neil saavutada selleks aastaks kliimaneutraalsus, seisab seletuskirjas. Uute põlevkivi kaevandamise lubade andmine seotakse seadusesse kirja pandud heidete vähendamise eesmärkidest kinnipidamisega.
Kliimaneutraalsus tähendab kliimakindla majanduse seaduses kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vahelist tasakaalu, mille tulemusena kasvuhoonegaaside heide ei ületa sidumist.
Jäätmekäitlussektor peab aastaks 2040 heidet vähendama 47 protsenti ja põllumajandussektor 18 protsenti.
Metsasektori heidete vähendamise eelduseks on biorafineerimistehase rajamine
Maakasutussektor, mis koosneb näiteks metsandusest, maaharimisest ja turbatootmisest, peab eesmärgi järgi olema aastast 2035 olema kasvuhoonegaaside netosiduja ehk heited ja CO2 sidumisvõime peavad olema tasakaalus.
Metsasektor, mis praeguste andmete järgi ei ole süsiniku netosiduja, vaid heitja, peab süsiniku sidumise võimet suurendama ning selleks metsastatakse ja rajatakse istandikke, suurendatakse erametsade süsiniku sidumise võimet ja metsakultiveerimise mahte, märgib seletuskiri.
“Ühe biorafineerimistehase täies mahus tööle hakkamine on oluliseks eelduseks nii metsanduse kui ka maakasutussektori eesmärkide täitmiseks,” seisab seletuskirjas.
Turbatootmissektori kohta märgitakse, et seal rakendatakse mitmekesiseid heite vähendamise meetmeid, mille seas on ammendatud turbatootmisalade taastamine märgaladena või metsastamine ning aiandusturbast tuleneva heite järk-järguline vähendamine.
Kliimaministeerium töötab turbasektori eesmärkide saavutamiseks hiljemalt 1. juuniks 2026 välja turba kaevandamise ja kaevandatud maa korrastamisega seotud põhimõtted ja ettepanekud maapõueseaduse muutmiseks, millega seotakse turba kaevandamislubade väljaandmine ja pikendamine kaevandatud maade korrastamise nõudega, seisab seletuskirjas.
Ka uued turba kaevandamisõiguse tasumäärad ning ettepanekud turba kaevandamise aastamäärade muutmiseks töötab kliimaministeerium välja hiljemalt 1. juuniks 2026.
“Seni ei ole turba kaevandamisega seotud keskkonnatasud arvestanud turba kaevandamisel tekkiva kasvuhoonegaaside heidet ning sellest tuleneva keskkonnamõju kompenseerimise vajadust. Uute turba kaevandamisõiguse tasumäärade kujundamisel arvestatakse edaspidi ka turba kaevandamisega kaasneva kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise vajadust,” seisab seletuskirjas.
2025. aasta seisuga on turbaga seotud kehtivaid lube 123, mis hõlmavad kokku 21 357 hektarit. Kaevanduslubade muutmistaotluseid on menetluses 23 (6904 hektarit) ning uute lubade taotlusi 16 (2249 hektarit).
Põllumajanduses suunatakse turvasmuldadel asuvad põllumaad püsirohumaadeks ning edendatakse märgalaviljelust, seisab seletuskirjas.
Eri tegevusalade hinnanguline aastane investeering kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirja järgi. Autor/allikas: Kliimaministeerium
17 miljardit eurot eesmärgi saavutamiseks
Seletuskirja “Mõju majandusele ja riigi rahandusele” peatükis märgitakse, et Eestil tuleb arvestada ka juba Euroopa Liidus võetud kohustuste täitmisega – juhul kui riik ei täida 2030. aastaks võetud kohustusi maakasutuse (LULUCF) ja jõupingutuste jagamise määrustega kaetud sektorites, siis tuleb puudujääk kompenseerida teistelt riikidelt ühikuid ostes. Kuivõrd ühikute kättesaadavus on veel ebamäärane ning kuna tehinguid ei ole tehtud, siis on ka hinda keeruline ennustada, märgitakse.
“Riigil on majanduslikult ja strateegiliselt otstarbekam suunata eelarvelisi vahendeid siseriiklike investeeringute tegemisse, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet pikaajaliselt, kui kulutada ressursse heitkogusühikute ostmiseks teistelt riikidelt,” seisab seletuskirjas.
Aastal 2019 analüüsis Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise võimalusi, vajalikke meetmeid ja investeeringuid SEI tallina poolt tehtud uuring. SEI poolt koostatud raportis on välja toodud, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud tegevused eeldavad ligikaudu 17,3 miljardi euro suurust koguinvesteeringut. Seletuskirjas märgitakse, et see summa jaguneb ligikaudu 30 aasta peale.
“Paljud nendest investeeringutest kattuvad ka muude strateegiliste eesmärkidega, näiteks energiajulgeoleku, looduskaitse, taristu uuendamise või elukeskkonna parandamisega, mistõttu ei ole tegemist üksnes kliimaeesmärkide saavutamise lisakuluga, vaid osalt vältimatute ja igal juhul vajalike arenguinvesteeringutega,” seisab seletuskirjas.
Kliimaministeeriumi analüüsi järgi võib pikaajalises perspektiivis, 15 aasta jooksul, enam kui miljardi euro suuruse aastase investeeringumahu suunamine valitud sektoritesse põhjustada majanduse ülekuumenemist.
“Suurenevad investeeringud võivad ajutiselt kiirendada sektori kasvu, suurendada nõudlust tööjõu järele ning tõsta hindu. Kui investeeringuid seejärel vähendada, võib see tingida sektori tasemel majandustsükli langusfaasi või tekib uuesti vajadus kohaneda muutunud tingimustega, “märgitakse seletuskirjas.
Eesti on Euroopa kliimapoliitika toel saanud ka kasu, näiteks on alates 2013. aastast Eesti saanud heitkogustega kauplemise süsteemist ligi kaks miljardit eurot. Sellest rahast on riik suunanud enim raha transpordi ja liikuvuse valdkonda (749 miljonit eurot) ja hoonete energiatõhususe edendamiseks (502 miljonit). Taastuvenergia ja energiatõhususe toetusteks on läinud 275 miljonit.
Suvel kogus kliimaministeerium huvirühmadelt tagasisidet kliimaseaduse uue eelnõu kohta. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütles juulis ERR-ile, et võrreldes eelmise eelnõuga, mis mahult oli poole pikem, pole ühtegi radikaalset suunamuutust või suuremat pööret ning et seadus ei peagi olema väga detailne ega sisaldama konkreetseid eesmärke iga sektori kohta.
“Pigem ongi jäänud see selliseks raamistikukeskseks või raamistiku andmise eelnõuks. Ja väga olulisel kohal saavad olema teekaardid, mida me ette valmistame ja mida samamoodi koos vastavate sektoritega läbi räägime ja mis siis peaks näitama, kuidas me nende sihtideni jõuame,” lausus Sutt.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri ja eelnõu: