Kahtlustuse kohaselt korraldas mees majandusvaldkonna abivallavanemana vähemalt viis riigihanget, mille osas on alust kahtlustada hangete suunamist. Esialgsetel andmetel muudeti riigihanke nõudeid ning rikuti ka muid hankemenetluse reegleid, et anda eelis konkreetsetele tema endaga seotud ettevõtetele. Kahtlustuse järgi oli ühe hanke puhul riigihanke maksumus eriti suur ehk vähemalt 400 000 eurot. Samuti kahtlustab politsei korduvat altkäemaksu võtmist ja küsimist.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp rääkis, et seni kogutud tõendid annavad alust arvata, et korruptiivne käitumine oli omakasu eesmärgil. „Korruptsiooni puhul viidatakse sageli teadmatusele või eksimustele, kuigi tegelikult näeme oma uurimistes tihti vastupidist – soovi kasu ja hüvesid saada. Korruptsiooniohu vältimiseks on seatud kindlad reeglid. Näiteks võib ametiisik küll ettevõtluses tegutseda, kuid ausa ja läbipaistva asjaajamise tagamiseks peab sel juhul end taandama otsuste tegemisest,“ selgitas Sepp.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)