Kõige tuntumad on tema unistused õitsvast Pädaste mõisast Muhumaal ja võrdse kohtlemise tagamisest kõigile inimestele ka peresuhetes. Viimane tähendas tema aktiivset rolli kooseluseaduse eelnõu loomisest selle vastuvõtmiseni riigikogus 2014. See seadus jäi Sooääre jaoks poolikuks ja tegi sellisena talle haiget, nagu ütles tema kunagine pinginaaber riigikogust Reet Roos, kuid teatavasti võeti hiljem vastu perekonnaseaduse parandused – juba ilma Sooääre osalemiseta riigikogu töös, mis viisid tema kavatsetu lõpule.
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu rõhutab, et Sooäär oli pärit põlisest muhulaste soost ning ta tegi ise väga palju selleks, et Muhust saaks populaarne turismisihtkoht. «Ta oli üks neist, kes vedas Muhu Turismiassotsiatsiooni, lõi tunnuslause «Saar, kus aeg puhkab» ja aitas ise palju kaasa Muhu brändi loomisele. Sooäärel ei olnud ööpäevas 24 tundi, tal oli neid alati palju rohkem!» ütleb Maripuu.
Roosi sõnul oli Sooäär idealist, kellel oli poliitikas tegelikult palju raskem olla kui pragmaatikutel. «Mingil hetkel tuleb poliitikas teha kompromisse, rohkem kui tahaksid. Need olid Imrele aga keerulised. Seetõttu oli ta nagu rändaja, otsis ikka ja jälle uut teed,» selgitab Roos, miks Sooäär manööverdas erakondade vahel.