Töö vägivallatsejaga peaks algama juba teo menetluse varases faasis. Selleks saab prokurör tellida kriminaalhooldusamentikult kohtueelse ettekande, mis annab ülevaate süüdistatava elust, taustast ja ka kannatanu vajadustest, kirjutab Jako Salla.
Nõo traagiline juhtum, kus hukkus kaks inimest ja haiglaravile viidi üks, pani taas küsima, kas vägivalda saaks kiiremini ja paremini lõpetada. Kuna toimepanija oli oma eelmise süüteo tõttu ka värske kriminaalhooldusalune, on oluline rääkida, kuidas saab ka käitumiskontrolli võimalusi vägivalla ärahoidmiseks tulevikus veel paremini rakendada.
Praegu on kriminaalhooldusametnike järelevalvele allutatud 370 inimest, kelle kuriteod on seotud lähisuhtevägivallaga. Lisaks neile on meil arvel umbes sada inimest, kelle puhul teame või kahtlustame, et vägivald on osa nende elust.
Rääkides meetmetest, mida kohtul on võimalik karistuse määramisel kriminaalhoolduse “tööriistakastist” kasutada, näeme, et näiteks ohvri kaitset tugevdavat elektroonilist valvet kasutatakse endiselt vähe, see on praegu määratud ainult kaheksale lähisuhtes kehalise väärkohtlemise eest karistatud kriminaalhooldusalusele. Meil on aga võimekus seda oluliselt enam rakendada, nii vahistamise asendamisel kui ka lisakohustusena või lähenemiskeelu tagamiseks.
Enamik vägivallatsejaid jõuab kriminaalhooldusametnikeni mitu kuud pärast vägivallajuhtumit. Selleks ajaks on olukord sageli juba muutunud ning toimepanija ei pruugi enam hästi mõista, mis täpselt oli kuritegu ja mis vaid tüli.
Enamasti on ka algselt kannatanust eraldatud toimepanija selleks ajaks kannatanu juurde elama naasnud. Kriminaalhoolduses leiame, et töö vägivallatsejaga peaks algama juba teo menetluse varases faasis. Selleks saab prokurör tellida kriminaalhooldusamentikult kohtueelse ettekande, mis annab ülevaate süüdistatava elust, taustast ja ka kannatanu vajadustest. Nii saab kohus teha põhjendatud otsuse ja kui inimene määratakse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, saame viivituseta tööle hakata.
Kui kohtueelset ettekannet ei ole, alustab ametnik tööd pärast kohtuotsuse jõustumist algusest, ta selgitab karistuse tingimused, tutvub hooldusaluse taustaga ja hindab riske. Samuti võetakse ühendust kannatanuga. Riskihinnangu põhjal tehakse koos kriminaalhooldusalusega plaan, mis toetab tema käitumise muutumist ja vägivallavaba elu.
Nõo juhtumis määras kohus toimepanijale kaks lisakohustust: pöörduda ravile ja läbida sotsiaalprogramm. Need on meetmed, millel on ka reaalselt potentsiaal aidata inimese probleemide lahendamisele kaasa ja toetada käitumise muutmist.
“Paraku sõltub ravi tulemus palju inimese motivatsioonist ja toimepanija võimekusest.”
Sageli pole inimesed oma sõltuvuse või vaimse tervise probleemide tõttu ammu arsti juurde jõudnud ega tea, millist abi on tänapäeval võimalik saada. Paraku sõltub ravi tulemus palju inimese motivatsioonist ja toimepanija võimekusest. Kriminaalhooldaja ülesanne on teda selles toetada ja aidata tal jõuda muutusteni, mis aitavad vägivallast loobuda.
Kohtud määravad sageli ka muid kohustusi, näiteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu, töö või hariduse otsimise kohustuse või keelu teatud inimestega suhelda. Mõnel juhul tuleb kannatanule tekitatud kahju heastada või loobuda relvade omamisest või kasutamisest.
Kriminaalhoolduse eesmärk on tagada, et inimene täidaks oma kohustusi ja õpiks elama õiguskuulekalt ka siis, kui järelevalve lõpeb. Aitame tal mõista, mis viis vägivallani ning leida viise, kuidas oma käitumist ja mõtteviisi muuta. See tähendab tööd nii hoiakute, tunnete juhtimise kui ka igapäevaoskustega.
Kui kriminaalhooldusalune rikub seatud tingimusi ja ohustab teisi, saame teha kohtule ettepaneku muuta kohustusi (näiteks lisada elektrooniline valve) või saata inimene vanglasse. Sel aastal on juhtumeid, kus kohus on karistuse kriminaalhooldaja ettepanekul täitmisele pööranud, olnud ligi 30. See tähendab, et inimene, kes oma elu ja käitumise eest vastutust ei võta, jõuab siiski lõpuks sageli vanglasse.
75 protsenti hooldusalustest ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. See tähendab, et need inimesed ei ole vanglas meie kõigi kulukal ülalpidamisel, vaid saavad käia tööl ja kompenseerida menetluse või kuriteoga tekitatud kahju nii riigile kui ka kannatanutele.
Seadus võimaldab juba praegu kohandada kriminaalhooldust iga lähisuhtevägivalla toimepanija puhul individuaalselt. Meie ühine väljakutse on alustada tööd varem, kaasata kriminaalhooldusametnik kohtueelset ettekannet koostama ning kasutada senisest enam meetmeid nagu elektroonilise järelevalve, mis tagavad kannatanu turvalisuse.