Eesti elektrivõrgu süsteemihaldur Elering esitas konkurentsiametile kinnitamiseks tasakaalustamisvõimsuse kulude katmise metoodika, mille kohaselt tasuks edaspidi 40 protsenti kuludest elektritootjad ja 60 protsenti tarbijad. Seni kaeti samad kulud ajutise lahendusena börsilt laekuvast ülekoormustulust.
“Esitatud metoodika jõustumisel loobume kuni 2025. aasta lõpuni kehtivast ajutisest kulude katmise lahendusest ja jõuame tagasi algse plaani juurde, kus reservide püsikulusid hakkavad tarbijate kõrval katma ka tootjad. Seni katab Elering need kulud elektribörsil tekkivast ülekoormustulust ehk sisuliselt elektritarbijate poolt elektri eest makstud rahast,” ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk pressiteate vahendusel.
Ettevõte selgitas, et tasakaalustamisvõimsuse kulud lisandusid seoses Balti riikide liitumisega Mandri-Euroopa sagedusalaga tänavu 9. veebruaril, kui lahkuti ühisest võrgust Venemaaga. See aga tähendab, et Eesti peab nüüd ise hoidma elektrisüsteemi sagedust – tagama reaalajas tasakaalu elektri tootmise ja tarbimise vahel. Selleks on vaja sagedusreserve, mis aitavad siluda tarbimise ja tootmise prognoosivigu ja toime tulla ootamatute riketega elektrivõrgus või -tootmises.
Eleringi ettepanek kulude jagamiseks valemi 40 protsenti elektritootjate ja 60 protsenti tarbijate arvel tähendaks, et alates 2026. aasta algusest lisandub kulude katmiseks elektriarvetele täiendava reana tasakaalustamisvõimsuse tasu, mille suurus on keskmisele kodutarbijale suurusjärgus 1,8 eurot kuus koos käibemaksuga.
“See lahendus tähistab olulist nihet tarbijate huvide kaitsmise suunas. Pakutud jaotus on õiglane ning hoiab nii tarbijate kui tootjate kulud Läti ja Leeduga võrreldes konkurentsivõimelisel tasemel, arvestades seejuures nii tööstusettevõtete kui taastuvelektri tootjate huvidega,” märkis Kilk.
Elering ei teeni tarbijatelt ja tootjatelt kogutavast tasakaalustamisvõimsuse tasult ise tulu ega kasumit – lahendus on kulupõhine ehk Elering kogub raha üksnes nii palju, kui kulub reservide võimsuse ostmiseks turult.
Eeldusel, et konkurentsiamet kiidab Eleringi äsja esitatud metoodika heaks hiljemalt oktoobri lõpuks, hakkab see kehtima jaanuarist ja tasakaalustamisvõimsuse tasu kajastub esimest korda veebruaris tarbijateni jõudvatel jaanuari näiduga elektriarvetel, teatas ettevõte.
Eleringi esitatud andmete kohaselt on sagedusreservide võimsuse eeldatav kulu 60 miljonit eurot aastas. See on fikseeritud maksimaalne kulu tarbijatele ja tootjatele ning kui tegelik kulu tuleb suurem, siis kaetakse vahe ülekoormustulust ka järgmisel aastal.
Konkurentsiameti ettepanku kohaselt oleks tariif tootjatele 3,88 eurot MWh eest ning tarbijatele 5,82 eurot MWh eest.
Eleringi selgituse kohaselt ei otsusta tasu suurust elektrimüüja, vaid see arvutatakse Eleringi kinnitatud tariifi alusel igale tarbijale vastavalt tema elektritarbimisele. See rakendub 1. jaanuarist 2026 ning tarbija saab esimese arve veebruaris. Sama tariif kehtib terve 2026. aasta.
Tasakaalustamisevõimsuse tasu on sätestatud elektrituruseadusesse sellel aastal tehtud muudatusega.
Uuest aastast lisandub ka varustuskindluse tasu
Kui tasakaalustamisvõimsuse tasu on mõeldud elektrisüsteemi reaalajas tasakaalus hoidmise kulude katteks ja lisandub elektriarvele, mille esitab elektrimüüja, siis jaotusvõrguettevõtte esitatavale võrguteenuse arvele lisandub uuest aastast ka varustuskindluse tasu, teatas Elering. Selle arvel kaetakse kulud, mis on vajalikud piisava koguse juhitavate võimsuste tagamiseks olukordades, kus ilmaoludest tulenevalt on taastuvenergia toodang väike, kuid tarbimine näiteks talvise pakaseperioodi tõttu kõrge. Prognoosi järgi on selle tasu mõju keskmisele kodutarbijale veidi üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.
Kilgi sõnul on eraldi read reservide rahastamiseks elektri ja võrguteenuse arvel uued, kuid sama eesmärki täitvad reservid ning nende tagamiseks vajalikud tegevused ja kulud on aastakümneid olemas olnud. “Euroopa viimaste aastakümnete energiapoliitika pole andnud piisavat kindlust uute juhitavate elektrijaamade rajamiseks, millest tulenevalt on selliste tootmisvõimsuste tagamine tõusnud rambivalgusesse ja teema nõuab fokuseeritud tähelepanu,” märkis ta pressiteates.