Riigikogu riigikaitsekomisjon kiitis neljapäevasel istungil üksmeelselt heaks raportiprojekti, mis käsitleb Eesti riigi valmisolekut julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas rahvusvahelises olukorras.
„Tegu ei ole kellelegi siduva dokumendiga, kuid raportis toodud tähelepanekud annavad olulise sisendi riigikaitse korralduse edasiarendamiseks,“ märkis Kunnas.
Komisjoni teatel on raporti lõppversioon varasemast mustandist oluliselt lühendatud ja ümbertöötatud. Dokument esitab ettepanekuid üheksas valdkonnas, sealhulgas strateegilises juhtimises, parlamentaarses järelevalves, kaitsetööstuspoliitikas ja teadusarenduses, energiajulgeolekus, moraalses vastutuses ja juhtimiskultuuris, regionaalses kriisikoostöös ning riikliku strateegia kooskõlas. Raporti lisas esitatakse ka töörühma visioon Eesti riigikaitse korraldusest.
Raporti koostamist juhtis komisjoni liige Meelis Kiili, töörühma kuulusid veel Leo Kunnas, Alar Laneman, Neeme Väli, Peeter Tali ja Anti Poolamets.
Algne raportimustand tekitas kevadel tähelepanu, kuna selles kritiseeriti toonaseid kaitseväe juhatajaid Riho Terrast ja Martin Heremit kaitseväe võtmefunktsioonide loovutamise eest teistele ametitele, eeskätt kaitseressursside ametile ja riigi kaitseinvesteeringute keskusele. Nimed on aga lõppversioonist eemaldatud.
Raportis juhitakse tähelepanu, et kaitsevaldkonna juhtimisahel on killustatud ning et rahuaja juhtimismudeleid on püütud rakendada kriisi- ja sõjaajal, mis võib vähendada süsteemi tõhusust. Komisjon leiab, et kaitseväe juhataja peab omama täielikku vastutust ja piisavat juhtimisvõimekust, et tagada kaitseväe valmisolek sõjaaja ülesannete täitmiseks.
Komisjoni aseesimees Leo Kunnas ütles ERRile, et raporti soovitused puudutavad lisaks julgeolekupoliitika aluste uuendamisele ka tsiviilkriisi ja riigikaitseseadust ning muid seotud õigusakte. Kunnase sõnul võtab raport kokku mitme kuu töö ning selle eesmärk on tagada, et Eesti riigikaitse juhtimissüsteem oleks kriisiolukorras selge ja toimiv.
Riigikaitsekomisjon avalikustab raporti oma veebilehel hiljemalt detsembri alguses, pärast seda kui liikmed on saanud esitada omapoolsed märkused ja täiendused dokumendi lisale.