Riigi kirdeosas Liaoningi provintsis Dadonggous asuvast leiukohast teatas Hiina režiimi loodusvarade ministeerium, vahendas Euronews.
Tegu on suurima ühest paigast leitud kullavaruga pärast seda, kui Hiina Rahvavabariik 1949. aastal asutati.
Ametnike sõnul sisaldab leiukoht hinnanguliselt 2,586 miljonit tonni maaki, millest kuld moodustab 1444 tonni.
Ametivõimud ei ole tahtnud avaldada leiukoha täpset asukohta, kinnitavad vaid, et see asub Liaoningi provintsi idaosas.
Hiina režiimile kuuluv Lianoningi geoloogia- ja kaevandusettevõte, kelle heaks töötas ligi 1000 inimest, tegi sellise suurusega maardla puhul uurimistööd tavatult lühikese ajaga, 15 kuuga.
Ministeeriumi sõnul on leid ülisuur, kuid madala kvaliteediga. Leiukohas on tehtud esialgne majandusliku teostatavuse hindamine.
Kulla hind on tänavu küündinud rekordkõrgusesse. Ühe kilo kulla eest tuleb välja käia üle 115 000 euro. Seega võib Hiinast leitud kullale panna külge üle 166 miljardi euro suuruse hinnalipiku.
Hiina on viimastel aastatel maavarade kaevandamisele hoogu juurde andnud. Eelmisel aastal teatasid ametnikud, et on avastanud riigi keskosas Hunani provintsis üle 1000 tonni suuruse leiukoha, tänavu oktoobris teatati, et Hiina loodeosas Gansu provintsis on avastatud veel üks, üle 40 tonni kulda sisaldav leiukoht.
Mullu tootis Hiina 377,24 tonni kulda, 0,56 protsenti rohkem kui aasta varem.
Sisetarbimine jõudis 2024. aastal 985,31 tonnini. Seejuures kasvas kullast plaatide ja müntide nõudlus aastaga üle 24 protsendi.
Nüüd, kui maailmas on majanduslik olukord muutunud ebakindlamaks, peegeldab trend analüütikute sõnul Hiina kasvava keskklassi suurenevat huvi oma vara kaitsmise vastu.