TI-solki toodetakse majandusliku ja omakasu pärast. Teadlasi ajendab selleks avaldamissurve, sest nende karjäär sõltub avaldatud artiklite ning tsiteerimiste arvust, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
Kuuldused interneti surmast hakkasid foorumites levima 2021. aastal või veidi varem. Surma põhjuseks olevat kasutajate asendumine bottidega, mis nende asemel postitavad, kommenteerivad ja jagavad. Muutus olevat juhtunud millalgi 2016. ning 2017. aasta vahel.
Selle vandenõuteooria kohaselt on interneti surmas süüdi riigid ja suurkorporatsioonid. Nende eesmärk? Elanikkonna kontrollimine või midagi sellist.
Peale ajakirjandusse ning akadeemiasse levimist on vandenõuteooriast saanud kokkuvõte sellest, kuidas internet 21. sajandi teisel kümnendil kasutajatele üha enam paistab.
Mulje esimeseks põhjuseks on kasvav bottide hulk. Praeguseks tekitavad nad hinnanguliselt ligi poole kogu internetiliiklusest. Kasutajate jaoks avaldub see päev-päevalt sagenevas kahtluses, et järjekordne silma hakanud postitaja ei ole tegelikult inimene.
Teiseks põhjuseks on TI-solk (AI slop), generatiivse tehisintellektiga suurtes kogustes toodetud, madalakvaliteediline, banaalne ja kitš sisu. Tuntud näiteks on eri platvormidel ringlevad sürrealistlikud klipid ning pildid nagu 2024. aastal Facebookis levinud “krevett-Jeesus” (Shrimp Jesus).
TI-solk ei piirdu piltide ega sotsiaalmeediaga. Seda võib kohata e-raamatutes, meedias, muusika voogedastusplatvormidel, reklaamides, videomängudes ning isegi teaduses.
TI-solki toodetakse majandusliku ja omakasu pärast. Teadlasi ajendab selleks avaldamissurve, sest nende karjäär sõltub avaldatud artiklite ning tsiteerimiste arvust.
“Publikut ning vaatamisi või kuulamisi aitavad kasvatada viraalsed postitused, mille tagaajamiseks postitavad kontod igapäevaselt suurel hulgal TI-solki.”
Nii sotsiaalmeedias solkijaid kui ka generatiivse TI arendajaid motiveerib raha. Facebook, Tiktok ja teised platvormid maksavad suure publikuga kontode omanikele teatud protsendi reklaamituludest. Publikut ning vaatamisi või kuulamisi aitavad kasvatada viraalsed postitused, mille tagaajamiseks postitavad kontod igapäevaselt suurel hulgal TI-solki. Euroopa mõistes tagasihoidlikud summad on arvestatav sissetulek Hiinas, Indias ning Vietnamis, kus paljud neist kontodest asuvad.
2013. aastaks moodustasid poole Youtube’i võrguliiklusest inimestena esinevad botid ja ülejäänud poole inimesed. Youtube’i insenerid pelgasid, et nende automaatsed turvasüsteemid “pööravad ümber” ning hakkavad bottide käitumist normiks ja inimeste käitumist pettuseks pidama. Nad nimetasid seda olukorda, mida ei juhtunud, “inversiooniks”.
David Berry tähistab sama sõnaga generatiivse TI põhjustatud muutust kultuuritööstuses. Inimestele esteetilise elamuse pakkumise asemel loovad botid sisu libakontode taga olevatele teistele bottidele, et nende omanikele voogedastusplatvormidel kuulamiste või vaatamiste pealt võimalikult palju kasumit teenida.
Hinnanguliselt moodustasid sellised automatiseeritud tootmise ja tarbimise tsüklid 2021. aastal kümme protsenti kõigist Spotify voogudest. Inimestest koosnev publiku osa on selles protsessis kasumi teenimise seisukohalt sisuliselt kõrvalise tähtsusega.
Algoritmide kureeritud sisust, bottidest ja solgist pääseda soovivad kasutajad pagevad juba praegu väiksematele platvormidele või suletud foorumitesse. Sealt paistab internet neile natukene nii, nagu see oli 1990. ning 2000. aastatel – fragmenteeritum, väiksem ja detsentraliseeritum. Ülejäänutes võib ajapikku süveneda netisolipsism ehk tunne, et nad on ainsad inimesed pealtnäha surnud internetis.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.