Kohus leidis, et kohtuasjas ei esine sedavõrd tungivat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mis kaaluks üles huntide küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju vältimise ‒ riigi ja kolmandate isikute rahalise kulu huntide tekitatud kahjude hüvitamiseks ning ohu inimese elule ja tervisele. Kohus rõhutas, et tegemist esialgse hinnanguga ega tähenda asja sisulist äralahendamist.
Kohus tugines Keskkonnaagentuuri aruandele „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025“ ning märkis, et hundiasurkonna ohjamise eesmärk on tagada Mandri-Eestis 2026. aasta sügiseks 20–25 hundipesakonda. 2023. aastal loendati 39 hundipesakonda, mis ületas tegevuskavas sätestatud soovitusliku ülempiiri, ning 2024. aastal 31 pesakonda. Vahetult enne vaidlustatud korralduse andmist oli usaldusväärne info vähemalt 25 pesakonna kohta ning arvatavasti on pesakondi veelgi (täpsemad andmed saab peale lumekatte saabumist).
Kohus märkis, et kaebaja taotleb hundijahi peatamist kogu 2025/2026. jahiaastaks (1.11.2025–28.02.2026) ning kohtuasi ei jõua tõenäoliselt lõpplahendini enne jahiperioodi lõppu, mis tähendaks, et kaebaja saavutaks oma eesmärgi enne põhiasja sisulist lahendamist.
Kohus lisas, et mida enam tekitavad hundid kahjustusi, seda negatiivsemaks võib kujuneda huntide kuvand ühiskonnas, mis omakorda suurendab küttimissurvet ja salaküttimise riski.
Kohus viitas ka Tallinna Ringkonnakohtu varasemale praktikale hundijahi vaidlustes, kus esialgset õiguskaitset ei ole peetud põhjendatuks ja hundipopulatsiooni väljasuremisohu väidet liialdatuks. Kohus märkis, et teaduslikult kogutud andmete kohaselt oleks Eestis huntide populatsiooni aastane juurdekasv ilma küttimata 30-50% ning et varasemate aastate küttimismahud on olnud oluliselt suuremad kui 84 isendit.
Määrus on jõustumata ja sellele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (14)