Läti alustab alates neljapäevast reididega ebaseaduslike sisserändajate vastu. Reidide üheks eesmärgiks on välja selgitada, kui palju ebaseaduslikke elanikke riigis viibib, kirjutab LSM.
Läti võimude teatel on elanikud viimase kuu jooksul andnud teada kohtadest, kus võivad viibida isikud, kes elavad Lätis ebaseaduslikult. Neid kohti kontrollitakse järgmise kuu jooksul ning võimude teatel avalikustatakse tulemused oktoobri lõpus.
Riia munitsipaalpolitsei juht Juris Lūkass rõhutas, et kontrollid ei toimu tänaval inimesi lihtsalt peatades, vaid põhinevad teabel, mida on saadud laekunud vihjetest.
“Võib-olla kujutab keegi ette, et me sulgeme kohe linna ja kontrollime kõiki, kes võivad meist erinevad välja näha, kuid see ei vasta sugugi tõele. Meie peamine ülesanne on koguda infot, teha koostööd pädevate asutustega ja tegutseda sihipäraselt selles suunas. Meil on erinevat laadi teavet selle kohta, et need isikud viibivad, ütleme nii, ebaseaduslikes majutuskohtades — võimalik, et majade pööningutel ja keldrites,” rääkis Riia munitsipaalpolitsei juht Lūkass.
Ta täpsustas, et kontrollid ei puuduta näiteks kullereid ega teisi inimesi, kes töötavad Riia tänavatel. Samuti ei ole plaanis nõuda dokumentide esitamist turistidelt.
Praegu ei ole veel teada, millistes linnaosades potentsiaalsed ebaseaduslikud majutuskohad asuvad, ning Lūkass ei avalikustanud ka täpset arvu, mitu teadet politsei sel kuul selliste kohtade kohta saanud on. Küll aga hinnatakse, et neid tuleb umbes kolm–neli teadet päevas.
Riia abilinnapea Edvards Ratnieks (Rahvuslik Liit), kes on olnud üks reidide eestvedajatest, ütles, et üheks eesmärgiks on välja selgitada, kui palju ebaseaduslikke elanikke Riias viibib. Ta rõhutas korduvalt, et need reidid ei kesta vaid ühe kuu, vaid on mõeldud pikaajalise meetmena.
Ratnieks kutsus Riia elanikke üles jätkama politseile teadete edastamist kohtadest, kus võivad viibida isikud, kes elavad Lätis ebaseaduslikult.
Abilinnapea leiab ka, et ülikoolid peaksid kehtestama kvoodid, mis ennetaksid, et enamik üliõpilasi ei oleks kolmandate riikide kodanikud. Sama erakonna liige ja Riia linnavolikogu liige Ģirts Lapiņš lisas, et vastava ettepanekuga kiri on juba saadetud Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Lapiņš ütles, et Läti ülikoolid peaksid senisest enam kaasama Euroopa Liidu riikide kodanikke. Ta viitas ka seimis väljatöötamisel olevatele muudatustele immigratsiooniseaduses, mis näevad ette võimaluse keelata juriidilistel isikutel ajutiselt kolmandate riikide kodanike kutsumine töötajatena Lätti.
Riia linnapea Viesturs Kleinbergs (Progressiivsed) märkis, et pärast kolmapäevast pressikonverentsi ebaseadusliku sisserände teemal jäi talle arusaamatuks, miks abilinnapea Ratnieks, kes vastutab julgeoleku ja korra eest, ei suutnud ajakirjanikele nende meetmete otstarbekuse kohta konkreetseid vastuseid anda.
“Soovin rõhutada, et ebaseaduslik sisseränne ei ole Riia munitsipaalpolitsei prioriteet ning sellele ei suunata lisavahendeid,” lausus Kleinbergs.