Olin vaatamise eel veidi skeptiline, kuna fookuses on see, kui noort naist painab füüsiline ja vaimne trauma kaua pärast selle toimumist. See ei tähenda, et ma alahindaks temaatikat kui sellist, vastupidi. Aga seda on kinolinal nii palju lahatud, et uued peatükid kipuvad olema pealiskaudsed.
Õnneks eksisin. Siin oli värske nägemus ja suuresti tänu sümpaatsele mustale huumorile. Meenus kohe Phoebe Waller-Bridge`i käekiri. Naisterahvas räägib oma probleemidest avatult, peegeldades seda läbi vaimukuse, mis aga ei muuda temaatikat naeruväärseks. Naerad läbi pisarate stiilis.
Filmi näeb PÖFF-il veel pühapäeval, 16. novembril
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare