Vene luure muutis oma strateegiat ja koondab nüüd tähelepanu eelkõige lääneriikides elavatele venelastele, kirjutab Soome luureajaloo uurija Mikko Porvali.
Porvali kirjutab Centrum Balticumi fondi blogis, et Venemaa luuretegevus lääneriikides on viimastel aastatel oluliselt keerulisemaks muutunud. Isikupõhine luure ja võrgustike loomine on Venemaa jaoks tohutu tähtsusega.
Venemaa võimude jaoks ei ole isikupõhine luure lihtsalt järjekordne luuremeetod teiste seas. See on kultuur: viis, kuidas organisatsioonid on alati tegutsenud. Nad on harjunud korraldama luureandmete kogumist diplomaatilise kattevarju all, kasutades Läände saadetud luureametnike valeidentiteete.
See maailm muutus, kui Lääs Venemaa agressiooni ees ootamatult oma read koondas, märgib ta.
Esialgse tõuke andis topeltagendi Sergei Skripali mürgitamine Suurbritannia poolt 2018. aastal. Seejärel alustas Venemaa 2022. aastal Ukrainas agressioonisõda, mis Porvali sõnul viis lääneriikide enneolematu arvu Venemaa diplomaatide väljasaatmiseni.
Venemaa kaotas ligipääsu paljudele eliitringkondadele, enda loodud võrgustikele ja endistele liitlastele.
Jõhker sõjapidamine kahjustas Venemaa riigibrändi ning värbamine varem sümpaatsetest poliitilistest, majanduslikest, teaduslikest ja meediaringkondadest ei suju enam nii hästi kui varem.
Venemaa püüab nüüd oma võrgustike kaotust kompenseerida, avaldades survet Läänes elavatele kodanikele.
Venemaa seaduste kohaselt on välismaal elavad venelased endiselt kohustatud alluma riigivõimude korraldustele, isegi kui korraldused rikuvad elukohariigi seadusi. Selliste korralduste eiramine on seadusega karistatav.
Porvali sõnul suureneb haavatavus, kui inimesel on Venemaal sugulasi, vara või muid huvisid.
Kuigi Lääne kodanike värbamine eeldab sageli haavatavuste leidmist või nende aktiivset loomist, on Venemaa kodanike haavatavused loomulikult olemas ja enamasti leitavad nende endi riigi registritest. Nende hulka võivad kuuluda näiteks Venemaal elav vanem või laps.
Lääne julgeolekuasutused on seetõttu keerulises olukorras. Soomes elab kümneid tuhandeid inimesi, kes on Venemaa surve suhtes eriti haavatavad.
Soome venelaste diskrimineerimine olukorda ei lihtsusta. Porvali sõnul on välismaal elavate venelaste südamed ja meeled üks olulisemaid ressursse Euroopa ees seisvas võitluses.
Kasutatavat keelt kuulates või veebifoorumites ringi liikudes võib jõuda järeldusele, et mõned soomlased on oma elumissiooniks seadnud vene päritolu inimeste motiveerimise vastaspoolega ühinema, tõdeb ta.
Iga sobimatu kohtlemine, diskrimineeriv otsus või solvamine slaavipärase nime või aktsendi tõttu on pall enda väravasse. Inimeste võrdõiguslik kohtlemine ja korrektne käitumine, olenemata vähemusrühmast, on meie riigi julgeoleku seisukohalt hädavajalik, ütleb Porvali.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.