Tallinna Lauluväljakul avati laupäeval Heino Kaljuste 100. sünniaastapäeva puhul koorijuhi ja muusikapedagoogi nimeline mälestuspink.
Tallinna lauluväljaku juhi Urmo Saareoja sõnul on igati väärikas, et 18. novembril saja aasta eest sündinud Kaljuste muusikaelu suurkujude mälestuspinkide ritta lisandub.
“Meenutame Heino Kaljuste tehtud koorijuhi ja muusikapedagoogi tööd tänutundega. Noorte laulu- ja tantsupeo algatamine ning vundamendi
ladumine Ellerheina koorile on vast kõige kõnekamad näited suurest panusest Eesti muusika ja kultuuri arengusse, hoolitsus et meie koorimuusikal oleks järelkasvu,” rääkis Saareoja.
Mälestuspingi avamisel kõnelenud Tõnu Kaljuste ütles, et laste laulupeo idee ja loomine saigi kantud sellest, et koorimuusika harjutus oleks seotud ühislaulmisega.
“Isa oli hariduse usku ning otsis professionaalsust kõiges, ka laste muusikalises hariduses. Ma usun, et ta oleks rahul nähes tänaseid lapsi ja noori laulukaare all laulmas. Loomulikult teeb see südame soojaks, et Lauluväljaku nõlval on nüüd avatud Heino Kaljuste mälestuspink, see on hea paik, kus mõtiskleda, mida tähendab koorimuusika ja ühislaulmine meie kultuurile ja rahvale,” rääkis dirigent.
Täna avatud Heino Kaljuste mälestuspink on juba kaheteistkümnes muusikaelu suurkujudele pühendatud pinkidest Lauluväljakul. Varasemalt on avatud Eri Klasi, Roman Toi, Alo Mattiiseni, Miina Härma, Ülo Vinteri, Ester Mägi, Heli Läätse ja Peeter Sauli, Kuno Arengu, Venno Laulu, Mihkel Lüdigi ning Cyrillus Kreeki nime kandvad mälestuspingid.
14. novembril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heino Kaljuste sünniaastapäevale pühandatud konverents ja pidulik kontsert. Üle anti ka Heino Kaljuste nimelised preemiad, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendiumi pälvis õpetaja Ingrid Kõrvits, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Heino Kaljuste nimelise stipendiumi EMTA muusikapedagoogika üliõpilane Ingrid Orumaa.
Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) oli üks silmapaistvamaid Eesti koorijuhte ja
pedagooge, kelle panus muusikapedagoogikasse on olnud märkimisväärne. 1950. aastal asutas ta Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekoori, millest hiljem kujunes välja tütarlastekoor Ellerhein. Idee korraldada noorte laulu- ja tantsupidu üldpidudest eraldi tekkis Heino Kaljustel koos tantsupedagoogi Alfred Raadikuga. Esimene noorte pidu toimus 1962. aasta suvel.