Tulevase linnavõimu otsus loobuda trammitee rajamisest Liivalaia tänavale on toonud kaasa reformierakondlaste ja sotsiaaldemokraatide alusetud süüdistused, et Isamaa pidurdab linna arengut ja jätab kasutama 35-40 miljonit eurot Euroopa Liidu raha, vahendab BNS Isamaa Tallinna piirkonna juhi Riina Solmani kommentaari.
“Tegelikkus on risti vastupidine. Liivalaia trammitee tekitaks Tallinna kesklinnas pöörased ummikud, mis mitte ainult ei pidurda linna arengut, vaid viiksid selle ajas tagasi. Trammitee, mis põhjustab teistele sõidukitele suuri liiklusprobleeme, ei aitaks Eesti pealinna arengule kuidagi kaasa ja halvendaks väga paljude inimeste elukeskkonda,” ütles Solman.
Tema sõnul on Liivalaia trammitee olnud poliitikute ja ametnike ilus unistus, mille teostamiseks taotleti ka Euroopa Liidu raha. Ja paljuski on kriitika fookus olnud sellel – Brüsselist tulev raha läheb raisku,” selgitas Solman.
“Unistamise asemel peame me otsa vaatama aga reaalsusele. Kriitikud unustavad ära, et iga projekt vajab omafinantseeringut, maakeeli maksumaksja raha. Poliitiku ülesanne on kasutada seda vastutustundlikult. Meie käekiri selles vallas saab kindlasti olema ekspertide kuulamine ning sellega oleme me koalitsiooniläbirääkimistel varsti nädala tegelenud. Ning mind tõttöelda jahmatas kuulda, millises seisus on Tallinna sillad. Pirita, Pallasti, Vesse; isegi Pärnu maantee viadukt vajab uuendamist pigem lühemas, mitte pikemas plaanis. Ja need kõik on väga kallid projektid,” jätkas Solman.
Tema sõnul on kaalukausi teisel poolel Liivalaia tramm, mille kohta on vajalikud uuringut tehtud ja eksperdid on oma sõna öelnud. “Tänavu septembris jõudis linnavalitsuseni projekteerimisfirma K-Projekt spetsialistide põhjalik ja asjatundlik analüüs, mis ütleb selge sõnaga: trammitee vähendab Liivalaia tänava otsaristmike läbilaskevõimet 30-50 protsendi võrra,” ütles Solman.
“See tähendab, et mitte ainult Liivalaia tänava, vaid ka südalinna ja sealt välja suunduval kahel tähtsal magistraalil, Tartu maanteel ja Pärnu maanteel tekivad tohutud ummikud, sest seal pääseb üle ristmiku kuni poole võrra vähem autosid ja busse. Tramm on kahjuks pöörangutel nii aeglane, et paneb sisuliselt kogu liikluse neil kahel maanteel seisma,” ütles Solman.
Tema sõnul tuleb selle probleemi lahendamiseks kõigepealt lahendada mitu olulist probleemi nii Liivalaia tänavast kaugel eemal linna servas kui ka lähemal, Kristiine ristmikul. “Tallinna liiklus tuleb ümber korraldada nii, et linnaosad oleksid omavahel paremas otseühenduses ja kesklinna läbiks vähem autosid. See vähendaks Liivalaia tänava otsaristmiku liikluskoormust ja võimaldaks kunagi kaugemas tulevikus panna vajaduse korral Liivalaia tänaval käima ka trammi,” ütes Solman.
“Ma saan aru, miks on osade poliitikute huvi linte lõigata – kogesime ju seda alles hiljuti rattamajadega, mis pidid hingehinna eest kindlasti saama valmis enne valimisi. Õnneks terve mõistus teiste erakondade poolt võidutses,” ütles Solman.
Tema sõnul paigutuks samasse kategooriasse ka Liivalaia tramm – kallis, aga särav ja suur projekt, mille avamisel saaks poseerida.
“Olemasolevate sildade renoveerimine on risti vastupidine: kallis, kuid igav betoon, sära pole. Aga see samm on vältimatult vajalik liiklejate turvalisuse tagamiseks. Meie langetasime vastutustundliku otsuse, sest linna ja selle arengut tuleb vaadata tervikuna, mitte ainult ühe tänavajupi või ühe trammitee kaupa,” ütles Solman.
Mis aga eurorahasse puutub, siis Solman avaldas lootust seda kasutada kuskil mujal, kus linnal seda rohkem vaja on, näiteks Kristiine ristmiku rekonstrueerimisel. “Aga isegi kui läbirääkimised selle raha kasutamiseks kuskil mujal või kunagi hiljem ei õnnestu, siis ikkagi oleks rumal ja vastutustundetu halvendada Eesti pealinnas liiklust ja inimeste elu ainult sel põhjusel, et Saksa maksumaksja maksab selle kinni,” lisas Solman.