Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringust selgub, et Eesti inimesed on makseteenustega väga rahul ning kõige rohkem hinnatakse mugavust ja uuenduslikkust. Kõrge hinde sai ka turvalisus, ent samal ajal ollakse mures petturite aktiivsuse pärast.
Eesti elanikest 87 protsenti teevad oma igapäevaoste valdavalt poes kohapeal. Peamiselt internetist teeb igapäevaoste vaid kolm protsenti vastanutest ja nii oli see ka kaks aastat tagasi. Küll aga on veebioste hakatud eelistama suuremate ostude nagu mööbli tehnika ja muu sellise puhul. Kuigi 40 protsenti vastanutest soovib oste teha ainult poes kohapeal, teeb kolmandik suuremaid oste meelsasti ka internetis ja viiendik eelistab osta üksnes veebipoodidest.
Nutimaksed on tõusuteel, sularaha roll väheneb ja kaardimaksevõimalused paranevad
Endiselt makstakse kõige sagedamini pangakaardiga – nii teeb 69 protsenti vastanutest –, kuid võrreldes paari aasta taguse ajaga on füüsilise kaardi kasutajaid märksa vähem kui tookordsed 82 protsenti. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes eelistavad pangakaardi asemel maksta nutitelefoni või -kellaga – selliseid kasutajaid on juba 23 protsenti.
Alla 30-aastaste seas makstakse nutiseadmega veelgi sagedamini (55 protsenti vastanutest). Sularahas eelistavad maksta 8 protsenti vastanutest (eelnevatel aastatel 10 protsenti), kusjuures vanemaealised maksavad sularahaga sagedamini kui noored. Sularaha kasutatakse peamiselt väiksemate maksete puhul ja ka teisele eraisikule maksmiseks. Üks põhjus on see, et kõikjal pole võimalik kaardimakset teha. 20 protsenti vastanutest ei kasuta ostude tegemisel sularaha üldse (2023. aastal oli neid 14 protsenti).
Esimest korda uuriti maksekäitumise uuringus seda, kas müügikohtades võetakse sularaha probleemideta vastu. Tulemustest selgus, et 57 protsenti vastanutest ei ole viimase aasta jooksul sularahamaksest keeldumist kogenud. Seevastu 14 protsenti on selles olukorras olnud ja väga väike osa neist vastajatest on kogenud seda tihti. Kõige rohkem on selle probleemiga silmitsi seisnud inimesed, kes kasutavad sularaha sagedasti. 28 protsenti vastanutest pole aasta jooksul pidanud üldse sularahaga arveldama.
Vastajate hinnangul on müügikohtades kaardimaksevõimalused paranenud. Kasvanud on nende elanike osakaal, kes ei ole kaardimaksest puudust tundnud: sel aastal 30 protsenti, kahe aasta eest 23 protsenti. Kõige sagedamini tuntakse kaardimaksest puudust turgudel, väikestes kauplustes ja iluteenuste eest makstes.
Teisele eraisikule, näiteks pereliikmele või sõbrale makse tegemisel eelistatakse mobiilipanka (39 protsenti) internetipangale (36 protsenti), kuid veel paar aastat tagasi oli eelistus vastupidine. Eriti teravalt joonistub välja erisus noorte seas, sest 71 protsenti alla 30-aastastest kasutab mobiilipanka ja vaid 13 protsenti internetipanka. Sularahaga eelistab eraisikutevahelisi makseid teha 23 protsenti vastanutest.
Hinnang pankade pakutavatele makselahendustele on väga kõrge
Mobiilipangas on raha küsinud 36 protsenti vastanutest, kuid alla 30-aastaste seas on selle lahenduse kasutajaid märksa rohkem – 62 protsenti. Kuigi raha küsitakse sel moel üha sagedamini, ei ole enamik ehk 57 protsenti elanikkonnast seda võimalust kasutanud ja 7 protsenti ei tea isegi, et selline funktsioon üldse olemas on.
Suurem osa uuringule vastanutest ehk 63 protsenti olid seisukohal, et sularaha kättesaadavus ei ole aasta jooksul muutunud. See hinnang on olnud ka eelnevates uuringutes kõige populaarsem. 15 protsenti vastanutest arvasid, et kättesaadavus on aastaga halvenenud ja 5 protsendi arvates oli see paranenud. Enim kasutatakse sularaha saamiseks sularahaautomaate (96 protsenti) ja nii on see olnud ka varasematel aastatel. Suurem osa elanikest (62 protsenti) hindavad sularaha seisukorda heaks või väga heaks ning see hinnang on aastate jooksul paranenud.
Aasta alguses kehtima hakanud ümardamisreegliga on rahul 61 protsenti elanikkonnast. Ümardamisreegliga ei ole rahul 21 protsenti vastanutest. Pidevalt väheneb sularahavaba ühiskonna pooldajate hulk – praeguses uuringus oli neid 22 protsenti. Sularahavaba ühiskonda ei poolda 64 protsenti vastanutest.
Paberkviitungit soovib koguni 89 protsenti vastanutest. Enamasti soovitakse paberkviitungit suuremat ostu tehes, kui kviitung jääb garantiiks (54 protsenti), või kui pole digitaalse arve saatmise võimalust (15 protsenti) või mõnel muul põhjusel (kaup ostetakse kellelegi teisele, kviitungiga saab osaleda loosimängudes, või kui plaanitakse külastada veel mõnda poodi ja kviitung on vajalik varasema ostu tõestamiseks).
Sularahas hoiab sääste 32 protsenti elanikkonnast. Kõige sagedamini on sularahas sääste alla 30-aastastel täiskasvanutel (46 protsenti). Kolmveerand vastanutest ütlesid, et tahavad olla valmis hädaolukorraks. Teiste põhjustena märgiti, et sularaha on saadud kingina või on sularahavaru vaja olukordadeks, kus ei saa ülekandega maksta.
Eesti elanike hinnang pankade pakutavatele makselahendustele on väga kõrge. Makselahenduste mugavus ja uuenduslikkus said vastajatelt viiepallisüsteemis 4,4 punkti ning turvalisus 4,3 punkti. Kõik hinnangud on 2021. aastaga võrreldes pisut tõusnud. Samal ajal väljendasid paljud vastajad muret aktiivselt tegutsevate petturite üle, sest nende tõttu ei tunne makseteenuste kasutajad end turvaliselt. Vastanute hulgas oli ka neid, kes on ise petturite tõttu kahju kandnud. Pettuste teema suur aktuaalsus viitab ühest küljest probleemi ulatusele, kuid teisest küljest näitab, et inimesed on teadlikumad ja seega loodetavasti ettevaatlikumad.
Eesti elanike maksekäitumise uuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitlus kestis 5.–12. septembrini ning üle Eesti vastas sellele 1010 inimest. Eesti Pank tellib maksekäitumise uuringut iga kahe aasta järel. Varem on seda uuringut tehtud 2023. ja 2021. aastal.