Hummelgaard ütles pressikonverentsi alguseks, et tähtsaim on, et hoitakse kokku, ega lasta end lõhestada.
„Need episoodid on sügavalt murettekitavate episoodide pika rea pikendus,“ ütles Hummelgaard. „Kahjuks räägib see väga tõsise loo sellest, millisel ajal me elame. Sellise hübriidrünnaku eesmärk on tekitada hirmu, lõhestada ja panna meid kartma.“
Hummelgaard ütles, et hübriidohud on tulnud, et jääda.
„Meie võimud teevad kõik, mida suudavad, ja töötavad pingsalt, et paljastada konkreetsete episoodide asjaolud,“ ütles Hummelgaard.
Kõik võimalused on avatud.
„Me ei välista selle kohta midagi, kes selle taga seisab,“ ütles Hummelgaard.
Kaitseminister Lund Poulsen ütles, et droonijuhtumid viitavad sellele, et asja taga on professionaalne tegija.
„See ei paista kindlasti kokkusattumusena. See paistab süstemaatilisena. Jutt on asjast, mida ma defineeriksin hübriidrünnakuna,“ ütles Lund Poulsen, aga lisas: „Otsest sõjalist ohtu Taanile endiselt ei ole.“
Lund Poulseni sõnul on Taani kaitseväel võime droone tuvastada ja neutraliseerida.
„Taani kaitseväel on terve rida võimekusi, muu hulgas helikopterid, laevad ja sõdurid, mida saab kasutada politsei toetuseks,“ ütles Lund Poulsen. „Kaitseväel on ka rida võimekusi droonide vastu võitlemiseks.“
Homme toimub kohtumine, kus Euroopa Komisjon ja mitmed riigid arutavad koos Ukraina kaitseministriga Euroopas tugevama droonide vastase tegevuse võimalusi.
Lund Poulsen ütles, et mõistab, et inimesed on mures.
„Me teeme, mida suudame ja me teeme ka rohkem. Me võtame seda väga tõsiselt,“ ütles Lund Poulsen.
Politseiülem Fogde ütles, et riiklik operatiivstaap on edaspidi mehitatud ööpäevaringselt.
Kaitseväe juhtaja Hyldgaard teatas, et kaitsevägi toetas politseid kogu öö.
Esialgu ei ole Taani võimud suutnud välja selgitada, kes droone lennutas.
„Politsei jaoks on suur ülesanne kõik need juhtumid läbi vaadata. Nad teevad kõik, mida suudavad, et selgitada välja, kes droone lennutas ja miks need välja saadeti,“ ütles Fogde.
Hyldgaardilt küsiti, miks droone alla ei tulistatud.
„Seda tehakse üldise hinnangu põhjal. Loomulikult elanikkonna ohutust silmas pidades ja me hindame seda pidevalt,“ vastas Hyldgaard.
Hyldgaardi sõnul oldi valmis droonid sõjaväealade kohal hävitama. Ta rõhutas, et otsustati seda mitte teha kaitseväe professionaalse hinnangu põhjal ja elanikkonna ohutuse tagamiseks.
„Selle kohta peab olema teataval määral aus. Kuigi meil on kõik vajalikud vahendid, võib ikkagi olla droone, mida meil on raske tuvastada, sest tehnoloogias on suur hüpe edasi,“ lausus Lund Poulsen.
Ajakirjanik küsis, kas Taani on võimeline tõrjuma õhurünnakut, kui tundmatud droonid riigi kohal lendavad.
„Ma arvan, et võib öelda, et ei ole võimekust, mis suudab selle kõik kaduma panna,“ ütles Lund Poulsen. „Me oleme NATO osa ja üks osa sellest on musketärivanne. Me jagame vastutust üksteist kaitsta.“
Lund Poulseni sõnul ei ole Taani valitsus teinud lõplikku otsust, kas taotleda NATO-lt artikli 4 käivitamist. NATO-ga on igal juhul ühendust võetud.
Järgmisel nädalal võõrustab Taani Euroopa Liidu kaitse, julgeoleku ja Ukraina toetamise tippkohtumist. Küsiti, kas sellest osavõtjad võivad end ohutult tunda.
Hummelgaard rõhutas, et politsei töötab täie jõuga ja kutsub tippkohtumist turvama ka välist abi.
Politseiülem Fogde lisas, et see on aasta suurim julgestusoperatsioon, milles kasutatakse nii politsei kui ka kaitseväe võimekusi.
Aalborgi, Esbjergi, Sønderborgi ja Skrydstrupi lennujaama lähedal märgati eile õhtul ja ööl vastu tänast maapinnalt põlevate tuledega lennanud droone. Aalborgi lennujaamas peatati eile hilisõhtul kogu liiklus. Lennukid ei saanud maanduda ega õhku tõusta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (3)