Uue raamatu valmis saanud näitleja ja luuletaja Tõnu Oja valiti küll Harku vallavolikokku, aga sinna ta siiski minna ei taha. “Hommik Anuga” stuudios tõdes Oja, et intelligentseid ja huvitavaid vaidlusi enam ei peeta ning kraagelda tema ei jaksa.
Seljataha jäänud kohalikel valimistel 245 häält saanud ja Harku vallavolikokku valitud Tõnu Oja munitsipaalpoliitikaga tegelema siiski ei hakka. “Ma ütlen nüüd ikka otse välja, et minul seda aastat, mis ma varem kunagi seal istusin, sel korral ära tulemiseks vaja ei ole. Nüüd ma tulen ikka kohe ära. Teised oskavad seda asja ikka paremini. Ma ütlesin kohe välja ka, et mina olen peibutuspart. Minu käest saab vald kord kuus ühe luuletuse ja see on minu panus,” sõnas Oja.
Volikokku jätab Oja suuresti minemata konfliktide pärast, mida ta Eesti elus märganud on. “Ma olen sinu poolt, ütleme selle kohta nii. See on hirmus. Sellepärast ei lähe ma ka sinna volikokku, sest ma ei jaksa kraagelda. Enam ei räägita asjast, vaid võideldakse ainult oma leeri poolt. Ükskõik, mis sa ka välja ei paiskaks, siis leitakse sealt midagi,” nentis näitleja.
Tõnu Oja Autor/allikas: Margarita Mironova-Malkin/ERR
“Intelligentset ja huvitavat vaidlust enam ei peeta, vaid tambitakse vastastikku. Ennast üles töötada on raskem kui teist maha kiskuda,” lisas ta.
Tõnu Oja avaldas luuletajanime Laur Lomperi alt äsja uue ka kogu “Selle talve päevik”. Möödunud aastal avaldas Oja-Lomper oma esimese luulekogu “Vahi kuue paiku vahi kuue paiku”, mis on saanud juba mitu lisatrükki. Uus luulekogu sündis mõeldes talvele ja jõuludele.
Tõnu Oja Autor/allikas: Margarita Mironova-Malkin/ERR
Laur Lomper andis raamatuga kaasa ka kasutusjuhendi: “Seda raamatut võib lugeda otsast lõpuni järjepanu. Etem on siiski luuletusi ühekaupa. Ja kõva häälega, üksteisele ette. Vanavanemad lastelastele. Või vastupidi. Vahepealsed isekeskis või omavahel. Natuke on kasulik siiski enne harjutada, et rütm sassi ei läheks, mõte välja tuleks ja riimid krõmpsuks.”
“Mind tegelikult ennast huvitabki kõige rohkem see, mida inimesed tunnevad, kui nad seda teksti loevad. Aga ma ei ole sellest ikkagi aru saanud. Tegelikult need ongi ette lugemiseks kirjutatud. Olen elu aeg näitleja ametis olnud, ma kujutan ette, kuidas neid ette lugeda saab,” rääkis Oja.
Tõnu Oja Autor/allikas: Margarita Mironova-Malkin/ERR
Jõulu- ja talveluuletused on Oja pannud kirja koolipoisi silmade läbi. “See on selgeks räägitud, et minul puuduvad seisukohad, minu positsioon muutub kogu aeg. Lihtsam on kirjutamiseks kasutada oma teatriharidust ja mõelda, et karakter on selline, tema tahe on selline ja siis vaadata sellest positsioonist maailma. See on teatud mõttes lihtsam ja selgem. Mina olen laialivalguv kuju,” selgitas ta.
Kui viimane luulekogu valmis sai, siis oli Oja pea mõneks ajaks luuletustest tühi. “Kui esimene luuleraamat sai ilmutatud, siis see tundus rohkem nagu elulooraamat. Ma mõtlesin, et see elu saab nüüd otsa ja siis see on tehtud. Ma ei osanud aimata, et teatud mõttes alustas see mul uue elu. Mult küsitakse neid laulusõnu ikka päris palju ja siis ma kord nädalas ühe laulu ikka teen,” rääkis Oja.