Kristofer Käit lõpetas teisipäevase treeningu, kui saabus sõnum abitreener Joel Indermittelt. Möödusid üksikud tunnid ja juba asus Käit esimest korda teele A-koondisesse.
Viiimased peaaegu neli aastat on Kristofer Käit veetnud Portugalis. Korraks käis ta küll JK Tallinna Kalevis Premium liiga õhku nuusutama ja läks jälle. Samal ajal tõusis ta Eesti U21 koondise tugitalaks, mistõttu näis loogiline, et ühel hetkel, kui asjad klapivad kokku, võiks 20-aastase keskkaitsja jaoks terendada ka A-koondis.
Aasta viimases aknas see juhtuski, kui Maksim Paskotši ja Tanel Tammik langesid keskkaitsest rivist ja sobiv mees kutsuti kohale Portugalist. Käit meenutab, et sai kutsest teada teisipäeva pärastlõunal peale trenni. “Joel Indermitte kirjutas mulle, et oleksid kaasatud, et kas on võimalik tulla. Ja ikka väga kiirelt tuli see jah-sõna!” meenutab Käit Soccernet.ee-ga vesteldes.
Seejärel pakkis ta kiirelt kohvri ja juba paari tunniga asus Portugali lõunarannikult pealinna poole teele. Kolmetunnisele autosõidule järgnes järgmisel varahommikul lend Oslosse. Kui koondis Eestist pärale jõudis, ootas Käit juba ees, lai naeratus näol. “See tuli ootamatult, aga ma arvan, et seda magusam see oli – ei jõudnud närveerida ega kuidagi üle mõelda,” jätkab ta.
Ootamatu tulek midagi Portugalis otseselt katki ei jätnud. Esmaspäeval ootab ees küll Portimonense U23 võistkonna liigamäng, aga sinna Käit muidugi ei jõua. Sellest probleemi pole, sest klubi andis minekuks otseloomulikult rohelise tule.
Käit on Käit
Kui Kristofer Käit Soccernet.ee-ga septembris rääkis, jõudsid jutud ka A-koondisele. Selle osa on tavaliselt tema vanem vend ning koondise tugitala Mattias Käit, kes sel korral pidi kõrvale jääma varbaluumurru tõttu. “Ei ole üldse jabur siin ilma temata olla!” naerab ta. “Meeskond on mind tegelikult väga hästi omaks võtnud ja tunne on ka hea. Pinget enam nii palju ei ole – esimene päev natuke ikka oli, aga enam väga mitte. Naudin sajaga.”
Käidi sõnul on vanem vend sulandumisele veidi kaasa aidanud ikka, sest eraelus on ta mitmete koondislastega kokku puutunud. Küll kuskil väljas istudes, siis Mattiase juures külas. “Siin on ikka mitmeid poisse, kellega olen varem kohtunud ja oleme niimoodi sõbraks saanud,” lisab ta näiteks Karl Jakob Heina, Rauno Sappineni ja Martin Milleri kohta. Vast kõige paremaks semuks peab Käit aga U21 koondisest tuttavat Karel Mustmaad.
Trennidest on Käit täit pilti alles ette saamas, sest Limassoli jõudes oli tal kirjas all mängueelne ja mängujärgne treening. Kui esimene on tavaliselt rahulikum ja keskendub mänguliste momentide lihvimisele, siis teisest ei võta täismängumehed osa. Käidi nägu sillerdab, kui ta räägib, kuidas Küprosel saab viimaks õige maigu suhu. “Eks see ole teine tera!”
Koduklubis läheb tal samuti jätkuvalt tõusvas joones. Kuigi Portugali esiliigas mängiv Portimonense esindusmeeskond pole tema teeneid veel vajanud, osaleb ta pidevalt nende treeningutel. “Hetkel on nii, et mänguaeg tuleb duublis, aga eks ma ikka näen kõvasti vaeva ja teen tööd, et end esindusmeeskonda mängida. Töö käib,” põleb noor keskkaitsja.
Kuna Norra vastu pääses Kristofer Käit pingile, sai ta seega oma esimese A-koondise võistlussärgi. Kuna Mattiast sel korral pole, saab ta olla ainus Käit ja lihtsalt “Käit”. Ka see teema ajab ta suunurgad ülespoole. “Seekord on nii, jah! Eks näeme, mida tulevik toob … Aga igal juhul see esimene särk on alati eriline ja läheb kindlalt seina peale raami,” lubab Kristofer Käit.
Eesti koondis peab akna teise mängu teisipäeval Küprose vastu. Mäng Limassoli külje all algab kell 19. Soccernet.ee on Küprosel kohal sündmusi vahendamas.