Nvidia, Alphabeti, Amazoni ja Microsofti kvartalikasumid tõusid tehisintellektiga seonduva käibe pealt raketina (Meta oma pühkisid maksud minema), kirjutab WSJ kolumnist James Mackintosh. Osa sellest rahast tuleb tegelikult AI-teenuste müügilt firmadele, eriti just Alphabeti ja Microsofti poolt.
Aga suur osa AI-tuludest tuleb tarnimiselt või investeerimiselt nendesse erafirmadesse, kes vestlusrobotiteks tarvilisi suuri keelemudeleid ehitavad – ja nood kaotavad raha sama kiiresti, kui seda kaasata jaksavad, ning kavatsevad jätkata samas vaimus veel aastaid.
Generatiivse AI suurimaid tarnijaid on OpenAI ja Anthropic, vastavalt siis lobarobotitega ChatGPT ja Claude, ning nende asutajad Sam Altman ja Dario Amodei on nüüd IT superstaarid.
Mis aga alles selguma hakkab, on tõsiasi, et needsinased firmad on ühtlasi üüratud AI-kahjumite augud – suurte börsifirmade megakasumite varjupool.
Mõlemad kaastavad kamaluga raha ning on tõotanud tulevikus usinasti kulutada, mistõttu tuleb raha kaasata üha rohkem ja rohkem. Ja kui nad seda raha siis kiipide ja pilvandmetöötluse rendi peale kulutavad, on kiipide ja pilvtöötluse pakkujad suured võidumehed ja kulutavad kõvasti laienemisele.
Et see jätkuda võiks, peavad juhtuma kaks asja. Esiteks tuleb AI-arendajatel tulla lagedale hitt-toodetega, et katta oma tohutud teadus- ja töötluskulud. Teiseks peavad investorid käima seniks välja piisavalt raha nende kahjumite finantseerimiseks – mida OpenAI üksi on hinnanguliselt genereerinud vähemalt 150 miljardi dollari jagu.
No äkki see siis toimib. Lobarobotid on imelised, kuni nad hakkavad tegema selliseid fundamentaalseid vigu nagu arvama, et 5,11 on suurem kui 5,9.