Sotsiaalministeerium tõstab järgmise aasta aprillist taas kümne protsendi võrra omaosaluse määra erihoolekandeasutustes. Nii puudega inimeste kui hoolekandeasutuste esindajad aga osutavad, et aastaid alarahastatud valdkonda peaks lõpuks ka riik ise lisaraha andma.
Erihoolekandeasutusi rahastatakse kahes osas – riik annab raha spetsiifilise teenuse pakkumiseks ehk töötajate palkadeks, inimese omaosaluse eest kaetakse aga kulud toidule ja elamisele.
Omaosalus jääb sõltuvalt teenusest vahemikku 400–525 eurot. Selle piirmäära on riik tõstnud juba neli aastat järjest.
“Meie teame, et see omaosalus peaks olema võimalik kõikidel ära maksta. Ja kes ei ole võimeline tasuma, siis riik kompenseerib selle puudujääva osa,” ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Sellel aastal toetab riik omaosaluse tasumisel ligi 100 inimest.
Reegel on, et pärast omaosaluse tasumist peab inimesele jääma veel alles vähemalt 15 protsenti sissetulekust. Kui arvestada, et töövõimetoetus on 650 eurot kuus, siis jääb inimesele umbes 150 eurot kuus.
“Nii nagu koduski – ta peab endale riided muretsema, jalanõud muretsema, ravimid muretsema, oma transpordi eest muretsema ja ka tasutud saama, võib-olla võiks ju isegi natuke kultuuri tarbida ja mõnikord võiks saada endale kommi põske,” rääkis puuetega inimeste koja nõunik Kristi Kähär
Kuigi puuetega inimeste esindajad mõistavad omaosaluse tõstmise vajadust, soovivad nad teada, kas need proportsioonid on tasakaalus – kas riik maksab oma eest proportsionaalselt samapalju kui inimeselt küsitakse.
Selle seisukohaga on nõus ka erihoolekandeasutuse juht.
“Meie soov on – omaosalus omaosaluseks –, et riik peab panustama ka teenuste hindadesse. Ma näen väga selgelt seda, et meil on pühendunud, missioonitundega inimesed, aga paraku missioonitunne ei too leiba lauale. Me ei leia enam tööturult inimesi väärika palgaga,” ütles AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Ragnar Vaiknemets.
“Meie kui suurettevõte, 1100 inimest töötab meil, on seda mahtu, millega mängida, aga ka meie näeme seda, et me ei suuda juba põhimõtteliselt tagada sellist kvaliteeti, nagu me tahame. Nagu mu toitlustuse juht tabavalt ütles – ma ei leia turult enam odavamat tatart,” lisas ta.
Riiklik rahastus on olnud aastaid muutumatu ja kogu erihoolekandeteenus äärmiselt alarahastatud.
“Jah, vastab tõele, et me pole saanud tõsta seda pearaha nii, nagu me oleme soovinud ja ettepanekutega pöördunud, aga õnneks järgmisel aastal erihoolekande eelarve kasvab – saame juurde kuskil neli miljonit eurot ja natuke peale, mis võimaldab suurusjärgus üheksa protsenti teenusehindu tõsta,” lausus kantsler Mändmaa.