Premium liigal on tänavuseks joon all ning aeg on letti lüüa ka selle aasta viimane ehk oktoobri ja novembrikuu põhjal moodustatud sümboolne koosseis. Sobivalt mahtus sinna kõige rohkem mehi ehk suisa viis värske meistri Tallinna FC Flora ridadest. Või õigemini isegi kuus, kui lugeda hulka ka peatreener!
Seekord hõbemedaliga leppima pidanud Tallinna FCI Levadiast mahtus sümboolsesse rivistusse kolm mängijat. See jättis kõigile teistele vaid kolm kohta, millest kaks haaras endale Paide ning üks jäi Nõmme Kaljule. Hooaja lõpp kujunes seega lõppseisule vastavaks, sest parimate sekka mahtusid vaid liigatabeli nelja parima klubi mehed.
Värskust on nimekirjas siiski omajagu, sest vaid üks mees on esindatud juba kolmandat korda. Kolm mängijat mahub väljavalitute hulka teistkordselt ning ülejäänud seitse ja peatreener on selle rubriigi debütandid – mõnigi neist samas üsna üllatuslikult. Sümboolne koosseis jookseb seekord virtuaalsele väljakule 4-3-1-2 asetuses.
Soccernet.ee oktoobri- ja novembrikuu sümboolne koosseis:
Kaur Kivila (Flora) – Augusti lõpus oli Kivilal Flora esindusmeeskonna väravasuul sellest hooajast kirjas täpselt kaks mängu. Kuid Evert Grünvaldi vigastus lubas tal esikinda rolli enda kanda võtta ja seda hooaja lõpuni kindlalt hoida. Septembri jooksul kindlust kogunud Kivila lubas hooaja kuue viimase liigamänguga enda võrku vaid kaks palli ja neistki ühe penaltist. Igal juhul tõestas ta, et temas on Eesti tippklubi esiväravavahi ainest.
Edgar Tur (Levadia) – Levadia kahvatud perioodid ei jätnud puutumata ka Turi, kes langes vahepeal varumehe rolli, kuid murdis sügise jooksul taas kindlaks põhimeheks. Heast söödujalast hoolimata oli tal oktoobri alguseks kirjas vaid üks väravasööt, ent hooaja lõpusirgel hakkas neid tulema ridamisi – lõpuks suisa viis.
Danõl Maštšenko (Nõmme Kalju) – Ukrainlasest äärekaitsja kehastab mõnes mõttes väga täpselt praeguse Kalju iseloomu – kõva võitlus ja igas olukorras lõpuni välja, küll siis tulemus ka tuleb! Ongi tulnud, sest sügis oli Kaljule üliedukas ja pika võidujada abiga jõuti pronksmedalite kindlustamiseni. Ka ise ühe väravaga võitudesse panustanud Maštšenko abiga saadi tagala kindlaks ning võeti kuue viimase vooruga võrgust kõigest kolm palli.
Erko Jonne Tõugjas (Flora) – Sel hooajal teistkordselt väljavalitute sekka mahtunud Tõugjas on hoolimata kõigest 22 eluaastast pidanud tänavu kandma Flora kaitseliinis liidrirolli. Sellega sai ta hästi hakkama ka sügiskuudel, kui Florale löödi vaid kaks väravat. Tõugja jõulisuse ja kiiruse kombinatsioon on piisav, et olla Premium liigas nuhtlus ükskõik millise ründaja jaoks. Boonusena võttis Tõugjas oktoobri algul enda kanda penaltilöömise kohustuse ja täitis sellegi eeskujulikult.
Sander Tovstik (Flora) – Sellist debüüthooaega kõrgliigas tahaksid paljud jalgpallurid. Flora vasakkaitsja koha kindlalt enda omaks teinud Tovstik korjas küll oktoobri alguses minutiga õnnetul kombel kaks kollast kaarti ja ühtekokku eemaldamise, ent kaitsja puhul saab selle lugeda tööõnnetuseks. Eelviimane voor tõi kirsina tordil debüütvärava ning Tovstiku tublit hooaega, mille lõpetuseks ta oli minutite poolest Flora viies mees, kroonis ka meistritiitel.
Mark Oliver Roosnupp (Levadia) – Käigu võistkonna vormikõver üles-alla või isegi paremale-vasakule, Roosnupu puhul saab alati kindel olla, et tema teeb oma töö ära. Lisaks ühele väravale kogunes tema arvele oktoobris ja novembris koguni viis väravasöötu, mis aitasid Levadial viimase vooruni tiitlikonkurentsis püsida. Liigaüleses väravasöötude tabelis võimaldas hooaja tugev lõpp tõusta Roosnupul koguni neljandaks.
Markus Poom (Flora) – Värske meisterklubi tänavuse hooaja üks võtmemängijaid on Tõugja ja Roosnupu kombel valikus teist korda. Poomi latt on vahepealsetest tervisemuredest taastumise järel tõusnud talle omaselt stabiilsele kõrgusele. Statistiliselt aitas ta meeskonda vaatlusaluste kohtumiste jooksul ühe värava ja nelja väravasööduga, ent tema panus Flora mängu sidumisse on enamasti numbrilisest mõõdetavusest palju suurem.
Martin Miller (Paide Linnameeskond) – Paide jäi soovitud medalitest lõpuks küll napilt ilma, aga Miller kerkis sügise jooksul aina selgemalt meeskonna liidriks. Väravasööte tuli üks ja väravaid kaks (ning neid pidanuks tegelikult olema kolm …), kuid sarnaselt Poomile ei ole mõistlik Milleri mõju meeskonnale üksnes statistika järgi kaaluda. Tasapisi 300 kõrgliigamängu piirile lähenev poolkaitsja on nagu liim, mis meeskonna eraldiseisvad tükid tervikuks liidab.
Mihkel Ainsalu (Levadia) – Kui Eesti jalgpallis antaks välja parima lõpuspurdi auhinda, kuuluks see ilmselt Ainsalule. Enda taset arvestades pigem kahvatu hooaja esimese poole järel nihutati Ainsalu väljakul kõrgemale positsioonile ja see vabastas ta otsekui kammitsatest. Omajagu kõnekas on seegi, et hooaja jooksul õige koosseisu otsinguil palju vangerdusi teinud Curro Torres andis Ainsalule lõpuks minuteid rohkem kui kellelegi teisele. Poolkaitsja tänas treenerit usalduse eest portsu väravatega, millest koguni viis – ja lisaks üks väravasööt – sündisid oktoobri ja novembri jooksul.
Henri Anier (Paide Linnameeskond) – Anieri klassi osas puuduvad igasugused küsimärgid, ent vorm jättis pärast Eestisse naasmist vigastuse tõttu soovida. Tervenenuna näitas Anier, mis masti mehega on tegu, sest väravaid hakkas sadama – oktoobris neli ja novembris veel üks juurde, lisaks ka üks väravasööt. Võib vaid kukalt kratsida: mis saanuks siis, kui Paidel olnuks Anier hooaja algusest peale? Või vähemalt suvest saadik kohe terve Anier?
Rauno Sappinen (Flora) – 2025. aasta Premium liiga esiründajas pole kahtlust ja seda peegeldavad ka kuu valikud. Sappinen mahub nimekirja juba kolmandat korda ja aasta jooksul kõige teenitumalt, sest kui Flora teda lõpusirgel vajas, oli ta olemas. Oktoobris ja novembris vastaste võrku kõmmutatud seitsme tabamuse sekka mahtus isegi üks kübaratrikk ning sügisega kerkis Sappinen kindlalt tänavuse hooaja parimaks väravalööjaks.
Treener: Konstantin Vassiljev (Flora) – Keda siis veel hooaja lõppedes tunnustada kui mitte meistrit? Kevadel oli küsimärke palju. Vassiljev lükkas nad kõik kindlameelselt kummuli. Noorte ja kogenud mängijate tervikuks sidumine õnnestus ametlikult esimest aastat treenerileiba maitsnud mehel pealtnäha täiesti vaevata. Ju jäi selle kõige taha kõvasti tööd ja treeningväljakutel valatud higi, ent ehkki Vassiljev on alatasa püüdnud suunat kiidusõnu eeskätt mängijate aadressile, tuleb tõdeda – tippspordis maksab lõpuks vaid võit. Seega tegi pika hooaja jooksul kõigist juhendajatest oma tööd kõige paremini just Vassiljev.
Sümboolse koosseisu valimisel ei ole Soccernet.ee toimetus liialt kinni kindlates positsioonides ega formatsioonides – meeskonna asetus võib igakuiselt muutuda, samuti ei ole iga mängija tingimata liinisiseselt asetatud positsioonile, kus ta möödunud kuul liigas mängis.