Pöördumisele on oma nime lisanud väga erineva tausta, elukutse ja vanusega inimesed üle Eesti. Nende hulgas: Liis Aedmaa; Mara Ljutjuk; Sveta Grigorjeva; Evelin Samuel-Randvere; Kaie Mihkelson; Mait Vaik, Kertu Moppel; Anres Raag; Taivo Niitvägi; Mart Normet; Taavi Eelmaa; Hannes Hermaküla; Margus Mikomägi; Sven Grünberg; Kertu Saks; Evelin Võigemast; Igor Kotjuh; Riina Viiding; Peeter Volkonski; Ott Sepp; Tõnu Karjaste; Pirjo Levandi; Isa Pedro Cervio; Karl Kermes; Toomas Abiline; Riina Degtjarenko; Indrek Ojari; Andero Ermel; Marek Demjanov; Arne Hiob; Karmo Mende; Raul Keller; Kaur Riismaa; Maarja Vaino; Steffi Pähn; Boris Tuch; Jüri Lumiste; Alo Kõrve; Rein Heinsalu; Luule Epner; Märt Meos; Laine Mägi; Juhan Kivirähk; Peeter Oja; Andres Dvinjaninov; Aare Toikka; Liisi Eelmaa; Juhan Ulfsak jpt.
Avaliku pöördumise eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et Theatrumi tegevus ei ole üksnes ühe teatri sisemine küsimus, vaid puudutab Eesti kultuuriruumi mitmekesisust ja vaimset järjepidevust laiemalt. Toetajate rohkus kinnitab, et Theatrumi roll ja panus on inimestele oluline ning selle jätkumisest hoolitakse.
Siin on võimalik lisada kõigil oma nimi, et väljendada toetust Theatrumi tegevusele, väärtustele ja teatri kultuurilisele tähendusele ja liituda avaliku pöördumisega.
Avalik kiri Eesti Vabariigi kultuuriministrile
Üle kolmekümne aasta tagasi Tallinna vanalinnas asutatud Theatrumist on tänaseks kujunenud üks omanäolisemaid teatreid Eestis. Theatrumi lavastuste keskmes on inimene, tema tundlikkus ja varjupooled, tema jätkuv püüd mõista elu ja iseennast, milline ka ei oleks maailm. Theatrumi lavastuste nimekirja uurides näeme, et käsitletavate teemade ring on lai, haarates nii tänapäeva inimese elu valupunkte kui inimvaimu muutumatust peegeldavaid ajatuid lugusid.
Igal tõelisel kunstnikul on oma nägu, oma keel, oma hääl. Theatrumi hääl on puhas ja selge, äratuntav, olgu ümbrus kui tahes kärarikas. Vahel kõlab see hääl vaiksemalt, meenutades mõnd Juhan Liivi luuletust, teine kord valjemalt, kutsudes kaasa rääkima, vaidlema, enese üle naerma.
Märkimisväärne osa praegusel Eesti teatrimaastikul tegutsevatest inimestest on olnud seotud just Theatrumi tegemistega — olgu siis õpingute ajal või kogenud loojatena. Paljud on saanud just Theatrumis oma esimese kokkupuute teatri kui vaimse ja eetilise ruumiga, kus kunst ei ole pelgalt eneseväljendus, vaid vastutus. Theatrumi osa tänapäeva Eesti teatripildi kujundajana on palju suurem kui tema lavastuste arv. Theatrum on kasvanud ja arenenud koos mitme põlvkonnaga, olles sillaks noorte ja täiskasvanute vahel. Theatrumi ümber on kujunenud ainulaadne loominguline ökosüsteem, mis toidab kogu Eesti teatri- ja kunstivälja — nimekiri sealt võrsunud tunnustatud loojatest tuleks aukartustäratavalt pikk. Theatrumi liikmete loodud VHK teatriõppe vilistlased tegutsevad väga erinevatel kunstialadel muusikast ja kaasaegsest tantsust kuni filmi ja teatrini, neid võib leida nii suurte repertuaariteatrite kui ka kõige avangardsemate loovühenduste truppidest.
Teatrite töö hindamiseks loodud punktisüsteem ei õigusta end. Kunsti ja loojaid ei ole võimalik mõõta tabelite ega punktisummadega, kui ei soovita saada tulemusi, mis kahjustavad meie eneste loodud hindamatuid väärtusi. Süsteem ja selle järgimine ei saa olla eesmärk iseeneses, komisjoni arvamuste matemaatiline keskmine rohkemat kui kultuuriministrile antud soovitus, seda eriti olukorras, kus kaalukeeleks osutus vaid ühe komisjoniliikme hääl (kolm hindajat seitsmest jäi otsuse suhtes eriarvamusele). Vastutus ei lasu matemaatikal, vaid ministril, inimesel. Oma kultuuri loojad ja hoidjad oleme meie ise, mitte meie loodud tööriistad.
Me vajame Eesti teatripildis mitmekesisust — nii eksperimentaalseid kui traditsioonilisi truppe, nii visuaal- kui sõnateatreid, loojaid, kelle südameasjaks on peegeldada inimese siseilma, jälgida tema otsinguid ja sisemist kasvamist. Theatrumi olemasolu on viimasel kolmel aastakümnel olnud Eesti teatrielu mitmekesisuse ja tasakaalu garantii.
Theatrumi üheks aastaks toetuseta jätmine ei tähenda ajutist kokkuhoidu, vaid ühe olulise kultuurilise süsteemi lõhkumist. Allakirjutanutena palume otsus Theatrum toetuseta jätta uuesti läbi vaadata, sest peame selle ainulaadse teatri tegevuse jätkumist praegu ja tulevikus Eesti teatrikultuuri seisukohalt tingimata vajalikuks.