Valitsus tahab keelata muudatustega keeleseaduse eelnõus võõrkeelde dubleeritud filmide näitamise. Lastele jääb dubleeritud filmide näitamise võimalus alles.
“Korrastame kinodes näidatavate filmide keelekasutust. Vastavalt keeleseadusele võõrkeelde dubleeritud filmide näitamine on kinos lubatud vaid lastele, täiskasvanute filmid on subtiitritega ja ilma dublaažita ja originaalkeeles,” ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas valitsuse pressikonverentsil.
“Samamoodi keeleseaduses täpsustame isikute ringi, kellele esimese viie aasta jooksul pärast Eestisse saabumist ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid. Tänase regulatsiooni kohaselt ei kohaldata neid nõudeid akadeemilistele töötajatele, aga selle kõrval saavad keeleoskusnõude erandi võimaluse ka välismaalt tähtajaliselt saabuvad võõrkeele ja rahvusvaheliste õppekavade alusel õpetavad õpetajad,” lisas ta.
Kallase sõnul tuleb keeleseadus kaasajastada, et viia see vastavusse ühiskonna ja tänaste tööturu vajadustega. “Eelnõu annab ka selge sõnumi, et keelenõudeid tuleb täita. Peame koos tööandjatega olema nõudlikumad, et meil ka tulevikus saaks igas eluvaldkonnas asju ajada eesti keeles,” ütles Kallas.
“Tänapäeva tehnoloogiarohkes maailmas on väga palju nutikaid võimalusi, mis aitavad eesti keelt õppida ja vajadusel tõlkida,” nentis minister.
Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avalikus sektori teenuseid osutavates asutustes, sealhulgas kohaliku omavalitsuse valitsemisorganites ja avalik-õiguslikes asutustes, ehk muudatused puudutavad ka näiteks vallavolikogude ja linnavolikogude komisjonide tööd ja sisemist asjaajamist, kus muudatuste järgi peab töö käima eesti keeles.
“Seni nõuti küll eestikeelset asjaajamist dokumentatsioonis, aga praegune keeleseaduse muudatuse eelnõu eeldab ka seda, et volikogu komisjonide istungid toimuvad samamoodi eesti keeles ja omavaheline asjade arutelu käib eesti keeles,” lausus Kallas.
Eelnõuga tõhustatakse sunnimeetmeid ning tõstetakse sunniraha ülemmäära juriidilistele isikutele 9600 euroni ja füüsilistele isikutele 1280 euroni. Suurendatakse ka juriidiliste isikute trahvimäärasid, mida samuti pole viimase kümne aasta jooksul tõstetud.
Eesti keele tasemeeksamite tõhusamaks muutmiseks on kavas kehtestada riigilõiv neile inimestele, kes tulevad sama tasemeeksamit sooritama kolmandat ja enamat korda.
Täpsustatakse isikute ringi, kellele esimese viie aasta jooksul ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid. Seni kasutusel olnud välisspetsialisti ja väliseksperdi mõisted asendatakse tippspetsialistiga ning akadeemiliste töötajate kõrval saavad keeleoskusnõude erandit kohaldada ka välismaalt tähtajaliselt saabuvad võõrkeele ja rahvusvaheliste õppekavade alusel õpetavad õpetajad.
Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamine, mille arutelude käigus leiti, et kõik teemad ei vaja seadusega reguleerimist, vaid tõhusamaks võivad osutuda hoopis mitteregulatiivsed meetmed ja järelevalve tõhustamine. Näiteks on taksojuhtidele kogu aeg kehtinud eesti keele oskuse nõue B1 tasemel, mille tagamiseks tuleb tõhustada järelevalvet ja koostööd tööandjatega. Koostöös oleme jõudnud selleni, et näiteks BOLT on arendanud oma keeleõppeprogrammi, mille sõiduteenuse jagajad peavad läbima. Niisamuti nügib Wolt oma kullereid eesti keelt õppima.