Värske uuring näitab, et koerte muutumine eraldiseisvaks liigiks algas palju varem, kui seni arvati, juba mesoliitikumis, enam kui 10 000 aastat tagasi. Teadlased uurisid üle 600 koerlase kolju, mis hõlmas ligikaudu 50 000 aasta pikkust arengut, ning leidsid, et koerte koljud hakkasid muutuma kohe pärast viimast jääaega: ilmusid lühema koonu ja laiema peaga loomad, kes erinesid juba märgatavalt huntidest.
Kuigi enamik tänapäevaseid tõuge kujunes välja alles 19. sajandil tehtud aretustööga, näitab analüüs, et koerte mitmekesisuse plahvatuslik laienemine sai alguse oluliselt varem. Tõenäoliselt kujundasid seda nii inimese ja hundi varane kooselu kui ka loomade kohanemine eri elukeskkondade ja toiduga. Teine geneetiline uuring kinnitab, et koerad rändasid koos inimestega Ida-Euraasias holotseeni perioodil (geoloogiline ajajärk, mis algas umbes 11 700 aastat tagasi pärast viimase jääaja lõppu – toim.), kandes edasi inimrühmade geneetilisi jälgi ning mängides tähtsat rolli erinevates kultuurides: tõendid põhinevad 73 koera genoomi analüüsil, mis näitab koerte ja inimeste ühist liikumist ning kaubandust, eriti piirkondades, kus hinnati kindlaid füüsilisi või tööomadusi.
See tähendab, et seni valitsenud arusaam, et koerad said koduloomadeks alles põllumajandusühiskondade või hilisema valikulise aretuse käigus, vajab täpsustamist. Kuigi see ei muuda radikaalselt kogu ajaloolist periodiseeringut, nihutab see olulise verstaposti – esimese kodulooma – varasemasse aega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)