Horvaatias toimunud rahvusvahelisel konverentsil osalenud Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida sõjanduseksperdid, poliitikud ning ajakirjanikud olid ühel meelel, et jalaväemiinide vastane 1997. aasta Ottawa konventsioon vajab tõsist ümberkorraldust. Tänavu suvel teatasid Balti riigid ja Poola, et Venemaa ohu tõttu peavad nad leppe täitmise lõpetama.
Zagrebi konverentsi ettekannete põhisõnum oli sarnane. Lepe vajab muutmist, et võtta arvesse tänapäeva sõjapidamise eripärasid ja et tasakaalus oleksid nii humanitaarne vajadus elusid kaitsta, moraalne vastutus ja riikide õigus kaitsta oma piire.
Kahepäevasel konverentsil „Rethinking the Ottawa Convention 2025“ kogunes eksperte rohkem kui 15 riigist. Kõnelejad märkisid, et Külma Sõja järgsel optimismilainel koostatud leping ei vasta enam reaalsusele, mille juurde käib hübriidsõda, asümmeetrilised konfliktid ning uued sõjalised agressioonid territooriumi laiendamiseks.
„Jalaväemiinide keelustamise lepe koostati maailmas, kus usuti, et suuremahulised sõjad on minevik,“ kommenteeris üks konverentsi koordinaatoritest Boriss Nemirovskõi. „Aga see maailm on möödanik. Konventsioon peaks olema niihästi moraalne kui ka õiglane. Tsiviilelanike kaitse peab olema tasakaalus riikide õigus enda eksistentsi kaitsta.“
Ukraina, Nigeeria, Aserbaidžaani ja Mauritaania delegaatide ettekannetes hoiatati, et jalaväemiinide keelustamise leppega kaasneb ohtlik asümmeetria. Piiranguid täidavad ainult vastutustundlikud riigid, samal ajal kui agressoritele jäävad vabad käed. Nigeeria erukapten Sadiq Garba Shehu ütles, et desarmeerimine peab käima käsikäes dekoloniseerimisega. Ta märkis, et endised koloniaalriigid peaksid vastutama Aafrikasse mahajäetud miiniväljade eest. „Need, kes miinid maha panid, peaksid aitama neid kõrvaldada,“ ütles Shehu.
Reformiteemalistes aruteludes leiti, et Ottawa leppesse tuleks lisada ka mõisted „agressor“ ja „agressiooniohver“, mis võimaldaks Ukraina-sugustel riikidel end asjakohaselt kaitsta ning võimaldaks Venemaa-suguste agressorite vastutusele võtmist. Samuti arutati koloniaalriikide pärandi üle. Näiteks Prantsusmaa on küll Ottawa leppe osaline, ent pole võtnud vastutust Aafrikasse paigaldatud miinide eest.
Konverentsi osalised tegid ettepaneku luua uus raamistik, mis põhineks eetilise kaitse põhimõttel. See tähendab ranget rahvusvahelist kontrolli ning moodsat tehnoloogiat, kus miinid neutraliseerivad end ise, samuti tehnoloogiat, mis hõlbustab sihtmärkide tuvastamist. See tähendab, et lauskeelu asemel keskendutaks riikide tegevuse kontrollitavusele, läbipaistvusele ja vastutustundlikkusele.
Ukraina esindaja Ruslan Misjunja rõhutas, et praegune tehnoloogia lubab riikidel end miinide abil eetiliselt kaitsta, nii et tsiviilelanikke ei ohustata ning riigi julgeolek on tagatud. „Hirmu ja moraalipaanika poolt kujundatud poliitika peab andma teed ratsionaalsusele, vastutustundele ja teaduslikele teadmistele,“ ütles Briti psühholoog Sofia Tkazky.
Konverents lõppes üleskutsega koostada järgmisel aastal Zagrebi deklaratsioon, kus oleks kirjaks järgmised põhimõtted:
• erandid riikidele, kes kaitsevad end välisagressiooni eest;
• koloniaalriikide ja sõdivate riikide moraalne ja rahaline vastutus miinireostuse kõrvaldamisel;
• kaasaegsete tehnoloogiata kasutamine turvalisuse tagamiseks, sihtmärkide tuvastamiseks ja läbipaistvuse tagamiseks;
• jätkuvad jõupingutused demineerimiseks ja miiniohvrite rehabiliteerimiseks.
„Küsimus ei ole selles, kas jalaväemiinide vastast lepet tuleks muuta,“ ütles Nemirovskõi. „Küsimus on selles, kas maailm saab endale lubada olukorda, kus seda ei muudeta. Enda kaitsmisega tegelevaid riike ei peaks nende vastutustundlikkuse eest karistama, samal ajal kui agressorid karistamatult edasi tegutsevad.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)