Politsei on eelmise aastaga võrreldes registreerinud kümnendiku võrra enam poevargusi kui mullu, enamik neist nii-öelda professionaalide korraldatud. Poed võtavad vargustega võitluses lisaks kaamerasüsteemidele kasutusele pidevalt uusi turvanippe.
Varaste tabamiseks võtavad kauplused lisaks turvakaamerate süsteemile, reaalajas jälgimisele ning aktiivsele sekkumisele kasutusele üha enam uusi meetmeid. Näiteks turvaelemendid. Kui alkoholipudelitele, kodutehnikale või rõivastele on neid juba aastaid kinnitatud, siis nüüd võib turvakleepse leida juba ka kohvipakkidelt, energiajookidelt ning šokolaadikarpidelt.
“Turvaelementide turul on ka toimunud suured muutused. On turvaelemendid, mida klient ei pruugi märgata. Soolalõhele on pandud, kallile hakklihale, kallitele šašlõki- ja küpsetustoodetele. Kõik, mis on väga kallis ja inimene tahaks osta, aga järelturult saab ta selle kätte odava hinnaga. Eks me vaatame, mis kaubagrupis on kaod suuremad, mis varastele on meeldima hakanud, mis turul läheb, järjest muudame seda, mida me turvame ja mida ei turva,” lausus Selveri sisekontrollijuht Katrin Kuusk.
Suurkauplustes levinud iseteeninduskassad on tekitanud kihku isegi tavaklientidel üht-teist maksmata kaasa võtta.
“Tüüpnäide on selline, kus iseteenindust kasutades teatud tooted jäetakse piiksutamata, enamik piiksutatakse, aga efektiivse kontrolli abil saadakse ka sellistele asjadele jälile,” ütles Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.
“Pärast seda, kui me lisasime iseteenindusest väljumise ainult tšeki alusel, on seal tsoonis varguste langus olnud üle 40 protsendi. Tšekiga väljumine on distsiplineerinud tarbija käitumist,” lisas ta.
Prisma ütles, et nad suudavad takistada kolmveerand varguskatsetest, kuid ikkagi registreeritakse päevas viis kuni kümme vargust, mille väärtus kõigub vahemikus 25 kuni 700 eurot.
“Kui me vaatame 25 aasta numbreid võrreldes 2024. aastaga, siis on avastatud varguste arv suurenenud 14 protsenti,” märkis Niitaru.
Selver peatab vargusi aastas umbes 200 000 euro eest, kuid turvameeskonna hinnangul on tegelikult neid mitu korda enam.
“On läinud see (varastatud kauba) turg täiesti professionaalide kätte, tegutsevad mõned suured grupeeringud, kes hoiavad palgal oma vargaid, kes on spetsialistid, kes on kiired, kes teavad, mida võtta – neil on ülesanne antud,” lausus Kuusk.
“Käesoleval aastal on registreeritud politsei-piirivalveametis 6104 poevarguse juhtumit, seda on 634 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Ja nendest 6104-st on ligi 5100 toime pandud isikute poolt, kes on süstemaatilised vargad ehk inimesed, kes aasta jooksul vähemalt kolm vargust toime pannud,” ütles Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Anders Allandi.
Politsei kinnitab, et vargad saavad karistuse.
“Aina rohkem üritame praktiseerida kiirmenetlusi, kus isik saab oma karistuse kiiresti kätte,” märkis Allandi.