Vilniuses konverentsil Defending Baltics 2025 kõneldes ütles Kubilius, et Ukrina lahingutes karastunud sõjavägi võiks rahu saavutamise järel mängida NATO kirdetiiva kaitse tugevdamises võtmerolli, vahendas avalik-õiguslik ringhääling LRT.
«Oleks hea, kui lahingutes karastunud Ukraina armee oleks pärast rahu kehtestamist Ukrainas valmis olema kohal kõigis meie piiriregiooni riikides, alustades Baltimaade piirkonnast ja Leedust,» Ütles Kubilius.
Ühtlasi hoiatas kaitsevolinik, et Vene sõjavägi on praegu tugevam kui 2022. aastal Ukrainasse tungides.
«Ukrainlased ise ütlevad, et [Venemaa] võimekus droonide kasutamisel on sama hea kui Ukrainal, mõnikord isegi parem,» lausus Kubilius. «Me seisaksime silmitsi Venemaa armeega, mis suudab kontrollida nelja kuni viit miljonit drooni aastas. Ühelgi Euroopa Liidu armeel pole sellist kogemust.»
See tähendab tema kinnitusel, et ELi maad peavad õppima Ukraina rindekogemusest.
«Ukraina asub Euroopa maailmajaos ja omab lahinguväljal proovile pandud armeed – 800 000 sõjaväelast ja võimet kontrollida miljoneid droone. Samuti on seal sõjaks väga hästi ettevalmistatud tööstus,» rääkis Kubilius.
Ta rõhutas, et tema ettepanek Ukraina sõdurite Leedusse paigutamiseks ei kahanda kuidagi Saksamaa ja USA panust.
Saksamaa kavatseb 2027. aasta lõpuks Leedusse saata 4000–5000-liikmelise brigaadi. Enamik sõduritest paigutatakse Rūdninkai harjutusalale, insener- ja luureüksused aga Ruklasse.
Ameerika Ühendriikide väed on praegu Leedus rotatsiooni alusel, kus üksused vahetuvad umbes iga üheksa kuu tagant. Uus rotatsioon algas oktoobris ja Leedu ametnikud peavad Washingtoniga läbirääkimisi kokkuleppe pikendamiseks.
Kubilius ütles, et Ukraina pataljoni lisandumine täiendaks neid vägesid ja tugevdaks NATO heidutust.