„Eesti hinnangul on Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu võimalik üksnes seetõttu, et tal on säilinud võime rahastada oma sõjamajandust, eeskätt fossiilkütuste ekspordist saadava tulu abil, ning hangib kriitilisi komponente ja tehnoloogiat kolmandate riikide kaudu. Agressiooni lõpetamiseks peab rahvusvaheline kogukond, sealhulgas Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid, jätkama sihikindlat ja kasvavat sanktsioonisurvet, mis keskendub Venemaa tuluallikatele ning rahvusvahelistele osalistele, kes aitavad kaasa Venemaa agressioonile,“ ütles Tsahkna.
Välisminister lisas, et Eesti toetab USA strateegilist eesmärki laiendada sanktsioonide mõju ka neile kolmandate riikide osalistele, kes jätkavad äritegevust Venemaaga, võimaldavad sanktsioonidest möödahiilimist või teenivad sellest majanduslikku kasu.
„See on otsene toetus agressioonile, mis pikendab sõda, suurendab inimkaotusi ja kahjustab rahvusvahelist julgeolekut. Eesti hinnangul tuleb selliste tegevuste suhtes rakendada tugevaid meetmeid ning anda selge poliitiline ja majanduslik vastus,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul jätkab ka Euroopa Liit tegutsemist selle nimel, et sõja hinda Venemaa jaoks tõsta.
„Hiljuti on EL vastu võtnud väga tugevad 18. ja 19. sanktsioonipaketi ning meie eesmärk on jätkata samal rajal ja kiiremas korras vastu võtta tugev 20. sanktsioonipakett,“ ütles Tsahkna. „Samuti tegutseme selle nimel, et kasutusele võetaks Venemaa külmutatud riigivarad ning edasi liigutakse tollimaksude kehtestamisega Venemaale ja Valgevenele.“
Välisminister Tsahkna viibib 16.–19. novembrini visiidil Ameerika Ühendriikides, kus ta on täna Eesti aja järgi kell 22.30 on kutsutud Kongressi Helsingi komisjoni istungile andma tunnistusi NATO idatiiva julgeoleku ja heidutuse teemal. Istung on jälgitav otseülekande vahendusel.