Stubb rääkis AP-ga laupäeval Helsingi lähedal asuvas sõjaväebaasis, kus jälgis Soome vabatahtlike kaitseõppust. Soome president kandis jopet, mille seljale oli kirjutatud sõna “sisu”, mis tähendab soome keeles vastupidavust, sitkust ja meelekindlust.
Euroopa vajab eesoleva talve üleelamiseks “sisu”, kuna Venemaa jätkab oma hübriidrünnakuid ja infosõda kogu mandril, märkis Stubb.
Soome president kasutab oma head suhet USA president Donald Trumpiga Ukraina eest kostmiseks.
“Ma saan president Trumpile selgitada, mida Soome läbi elas, kuidas mina olukorda lahinguväljal näen või kuidas [Venemaa president Vladimir] Putiniga suhelda. Ja teate, kui ta kümnest ideest kas või ühe omaks võtab, on juba hästi,” ütles ta.
Stubb ütles, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski peab altkäemaksu- ja omastamissüüdistustega kiiresti tegelema, ning et skandaal töötab Venemaa kasuks. Sellest hoolimata kutsus ta Euroopa liidreid üles suurendama Kiievi rahalist ja sõjalist toetamist, kuna Ukraina peab toime tulema ka Venemaa aeglase edasiliikumisega lahinguväljal.
“Ma ei ole kuigi optimistlik relvarahu saavutamise või rahuläbirääkimiste alustamise suhtes, vähemalt mitte sel aastal,” ütles Stubb, lisades, et oleks hea, kui märtsiks “midagi liikuma saaks”.
Kolm peamist küsimust teel relvarahuni on tema sõnul Ukraina julgeolekugarantiid, majanduse ülesehitamine ja territoriaalsetes nõudmistes mingisugusele kokkuleppele jõudmine.
Stubbi sõnul peavad Trump ja Euroopa liidrid Ukrainale rahu toomiseks avaldama Venemaale ja Putinile maksimaalset survet, et muuta tema strateegilist mõtlemist. “Putin põhimõtteliselt tahab eitada Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,” ütles ta, lisades, et need eesmärgid pole ligi neli aastat tagasi alanud sõja jooksul muutunud.
Soome president soovitas kasutada Ukraina rahastamise tagatisena sadu miljardeid dollareid Euroopas külmutatud Venemaa varasid ning suurendada sõjalist survet Moskvale.
Stubb kiitis Trumpi Venemaa suurtele energiafirmadele Lukoilile ja Rosneftile sanktsioonide kehtestamise eest, kuid rõhutas, et rohkem tuleb ära teha, et anda Ukrainale võime rünnata Venemaa sõjatööstust.
Eelmisel kuul lükkas Trump tagasi Ukraina palve saada kaugmaarakette Tomahawk, mis teoreetiliselt võimaldanuks Ukrainal anda lööke sügavamale Venemaa territooriumile – kuigi Kiievil pole praegu ühtegi laskeseadet ega platvormi, millelt neid tulistada.
Stubb andis mõista, et Ukraina peab USA-ga endiselt läbirääkimisi suurema tulejõu saamiseks.
Trumpi heitlikkus Ukraina küsimuses
Oktoobri keskel teatas Valge Maja, et Trump kohtub Putiniga Budapestis, kuid tühistas kohtumise ootamatult vähem kui nädal hiljem.
Otsus tehti pärast USA välisministri Marco Rubio ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi telefonikõnet, kus Rubio ilmselt mõistis, et venelased pole oma nõudmistes järeleandmisi teinud, märkis Stubb. “Seega polnud mõtet panna president Trumpi olukorda, kus ta ei saa kokkulepet ega saavuta midagi,” lisas ta.
Stubb ütles, et kohtumise tühistamine oli järjekordne venelaste strateegiline viga. “Neil oli võimalus ja nad magasid selle maha,” märkis ta.
Trump on pendeldanud Putiniga lähedase suhte otsimise ja talle surve avaldamise vahel ning teinud sedasama ka Zelenskiga. Stubb ütles, et suhtub igasugustesse muutustesse “üsna kannatlikult” ja lähtub “reaalsusest”.
“Ei saa olla illusioone asjade suhtes, mida tahaksid näha,” ütles Soome president. “Olen isiklikult püüdnud keskenduda näiteks järgmistele asjadele: vajame Ukrainale julgeolekugarantiisid – kuidas neid luua? Vajame relvarahu – kuidas seda saavutada?”
“See on olnud paras katsumus. Tundub, et ka sedalaadi läbirääkimistel läheb vaja “sisu”,” lisas ta.
Kuid Stubbi sõnul on töö vilja kandmas ning sõjalised valikud Ukraina julgeoleku tagamiseks pärast relvarahu või rahukõnelusteni jõudmist on nüüd selged ja mitmed riigid on lubanud ressursse – konfidentsiaalsele sõjalisele planeerimisele viidates keeldus aga Soome president üksikasju avaldamast.
Trump kuulab Stubbi
Trumpiga suhtlemisel on Stubb paljudest teistest Euroopa liidritest paremas olukorras. Nooruses õppis ta USA-s golfistipendiumiga ning märtsis veetsid presidendid Mar-a-Lagos umbes seitse tundi golfi mängides.
Stubb tunnistas, et golf aitas luua sideme USA presidendiga. Kuigi Trumpi ja Zelenski suhe on kurikuulsalt tormiline, saavad Stubb ja teised Euroopa liidrid tema sõnul aidata nende vahel silda ehitada. “Me justkui tõlgime president Trumpi president Zelenskile ja vastupidi,” ütles ta.
Kuid Putiniga suheldes peaks vaid Trump temaga otse ja avalikult läbi rääkima, märkis Stubb ja lisas, et Euroopa Liit tõenäoliselt Venemaa presidendiga niipea otse suhtlema ei hakka.
Venemaa rünnakud Euroopas
Samal ajal kui Trump peab Putiniga läbirääkimisi, on mitmed Euroopa riigid seisnud silmitsi Venemaa droonide, hävituslennukite sissetungidega ning arvatava laiaulatusliku Venemaa sabotaažikampaaniaga.
Venemaa ei pea ainult kineetilist sõda Ukrainas, vaid ka hübriidsõda Euroopas, ütles Stubb. “Piir sõja ja rahu vahel on hägustunud,” lisas ta.
Soome presidendi sõnul üritab Venemaa rünnakutega, sealhulgas süütamise, vandalismi ja propagandaga, Euroopat destabiliseerida ning kaost ja paanikat tekitada.
Stubb ütles, et parim viis nendele ohtudele reageerida on jääda rahulikuks ja vaoshoituks.