Tehisintellektiga seotud autoriõiguse küsimustes alles kujuneb praktika ja see võib riigiti oluliselt erineda, kirjutavad Priit Lätt ja Enelin Terav.

Tehisintellekti kiire areng on toonud kaasa uue laine õiguslikke vaidlusi, millest esimesed jõuavad nüüd kohtuotsusteni.

Need lahendid kujundavad oluliselt seda, kuidas autoriõigust tehisintellekti kontekstis tulevikus rakendatakse. Need otsused võivad muuta mängureegleid kogu tehisintellekti tööstuses. Kaks hiljutist kohtulahendit – GEMA vs OpenAI Saksamaal ja Getty Images vs Stability AI Ühendkuningriigis – illustreerivad selgelt, et kohtupraktika hakkab vaikselt kujunema.

GEMA vs OpenAI: keelemudelite mälu kui autoriõiguse rikkumine

2024. aastal esitas GEMA, Saksamaa mõjukas kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab heliloojate, sõnade autorite ja muusikakirjastajate õigusi, OpenAI vastu hagi, mis võib muuta tehisintellekti arendamise tulevikku. Organisatsiooni väitel on GEMA esindatud autorite laulusõnad OpenAI keelemudelites meelde jäetud ning OpenAI vestlusrobot ChatGPT väljastab kasutajate lihtsatele päringutele autorite laulusõnadele lähedasi vastuseid.

OpenAI väitis oma kaitses, et nende keelemudelid ei salvesta ega kopeeri konkreetseid treeningandmeid ning võimalikud rikkumised on hõlmatud teksti- ja andmekaeve erandiga. Tegemist oli esimese sellise kohtuasjaga Saksamaal, mis otse käsitles keelemudelite ja autoriõiguse kokkupõrget.

11. novembril 2025 tegi Müncheni esimese astme kohus murrangulise otsuse, mis võib kujundada tehisintellekti tulevikku kogu Euroopas, milles leidis, et OpenAI ChatGPT aluseks olevad keelemudelid rikuvad autoriõigust kahel viisil. Esiteks kujutab laulusõnade meeldejätmine keelemudelites endast autoriõigusega kaitstud teoste reprodutseerimist. Teiseks kujutab laulusõnade väljastamine vestlusroboti vastustes endast nii autoriõigusega kaitstud teoste reprodutseerimist kui ka üldsusele kättesaadavaks tegemist.

“Tehisintellekti arendajad ei saa enam loota, et autoriõigus nende tegevust ei puuduta.”

Kohus leidis, et võttes arvesse laulusõnade keerukust ja pikkust ei ole tegemist juhusega, vaid süstemaatilise meeldejätmisega. See otsus saadab selge sõnumi, et tehisintellekti arendajad ei saa enam loota, et autoriõigus nende tegevust ei puuduta.

Tähtis on ka kohtu seisukoht teksti- ja andmekaeve erandi (ingl k text and data mining) kohaldumise osas. Kohus leidis, et ehkki keelemudelid kuuluvad põhimõtteliselt teksti- ja andmekaeve erandi kohaldamisalasse, ei laiene erand olukorrale, kus teoseid ise mudelis reprodutseeritakse. See tähendab, et kui treeningandmeid ei kasutata ainult teabe saamiseks, vaid selle käigus reprodutseeritakse neid teoseid, siis teksti- ja andmekaeve erand ei kohaldu.

Näiteks kui tehisintellekti õpetatakse looma seost koera pildi ja mõiste “koer” vahel, siis teksti- ja andmekaeve erandi alla kuuluks kohtu seisukohale tuginedes vastavasisulise seose õpetamine, kuid mitte see, kui tehisintellekt jätaks need pildid meelde ja reprodutseeriks neid samu koerapilte ning edastaks neid kasutajatele.

Kohus lükkas tagasi ka OpenAI argumendi, et vastutus peaks lasuma kasutajatel, kes sisestasid päringud vestlusrobotisse. Kohus leidis, et OpenAI kui keelemudelite operaator vastutab vestlusrobotist tulenevate väljundite eest, kuna just OpenAI hallatavad mudelid lõid vastuseks tulnud sisu.

Getty Images vs Stability AI: keelemudel ei ole autoriõigust rikkuv koopia

Kui Saksamaa kohtulahend toetas loojate positsiooni, siis vaid nädal enne GEMA vs OpenAI otsuse avaldamist tegi Ühendkuningriigi kohus vastupidise mõjuga otsuse kohtuasjas Getty Images vs Stability AI. Nimelt leidis kohus, et tehisintellektiettevõtte Stability AI keelemudel Stable Diffusion kui selline ei ole autoriõiguse rikkumist sisaldav koopia.

Kohus selgitas, et mudel ise ei sisalda treeningandmete koopiaid, vaid treeningandmeid kasutatakse selleks, et õpetada mudelile mustreid ja seoseid, mille abil mudel suudab ise luua uusi kujutisi. Seega asus kohus seisukohale, et isegi kui mudeli treenimisel on kasutatud autoriõigusega kaitstud teoseid, ei sisalda mudel kui selline ise neid teoseid ega ole seeläbi ka autoriõiguse rikkumist sisaldavaks koopiaks.

Mida tähendavad need otsused tehisintellekti tulevikule?

Need kaks vastupidist tulemust näitavad, et tehisintellektiga seotud autoriõiguse küsimustes alles kujuneb praktika ja see võib riigiti oluliselt erineda. 2026. aasta alguses on oodata uut Saksamaa kohtuotsust kohtuasjas GEMA vs Suno ning ka Taani kollektiivse esindamise organisatsioon on esitanud hagi Suno vastu.

Samal ajal näeme ka positiivseid arenguid. TI-ettevõtted hakkavad otsima kompromisse loojatega, näiteks septembris nõustus Anthropic maksma ulmelised 1,5 miljardit dollarit kirjanikele, et lahendada kohtuasi kokkuleppega ning oktoobris sõlmis Udio kompromissikokkuleppe Universal Music Groupiga (UMG).

Kujunev praktika mõjutab otseselt ka Eestit ja teisi Euroopa riike tehisintellekti arendamise ja autoriõiguse kaitse küsimustes.

Saksamaa värske kohtuotsus annab selge signaali, et tehisintellekti arendajad peavad arvestama autoriõigusega juba mudeli loomise faasis, mitte alles siis, kui kasutajad sisu väljastada paluvad.

Teksti- ja andmekaeve erand ei ole universaalne kaitsevahend, see ei õigusta autoriõigusega ja kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja esituste reprodutseerimist mudelites endis. Tehisintellekti arendajatel on viimane aeg aktsepteerida vajadust sõlmida õiguste omajatega litsentsilepinguid juba mudeli treenimise jaoks. Ka moodsad digiettevõtted ei saa tarbida kunsti tasuta.