Tervishoiukonverentsil osalenud sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas avakõnes, et võtmekoht on tervena elatud aastatel. „Äärmiselt tähtis on haigusi ennetada, neid võimalikult vara avastada, diagnoosida ja ravida,“ sõnas Joller. Ta lisas, et suurem osa arenenud riikide tervishoiust seisab Eestiga sarnaste väljakutsete ees: vananev rahvastik, suur haiguskoormus ning väike tervena elatud aastate arv. „Põhiküsimus on, kuidas haiguskoormuse pealt kaotatud maksutulu tervishoiusüsteemi võimalikult suurel hulgal tagasi tuua. Lisaks peame aina enam liikuma valdkondades, kus see on võimalik, teenuspõhiselt tasustamismudelilt tulemuspõhisele,“ sõnas Joller.
Ameerika Kaubanduskoja juhatuse liige Hanno Püttsepp ütles, et tekkinud on ühiskondlik arusaam, et tervishoid vajab lisaraha. „Kuid enne lisainvesteeringute tegemist peaksime hästi aru saama, kuhu investeerida ning kas praegu tervishoidu suunatavaid ressursse kasutatakse parimal võimalikul viisil. Selleks, et teaksime, kus on kõige tõhusamad investeerimise kohad, on meil vaja tänasest paremini kasutatavaid andmeid ja ka tööriistu nende andmete töötlemiseks,“ leidis ta.
Konverentsi üks peaesineja, rahvusvaheliselt tunnustatud McKinsey Terviseinstituudi partner ning mõju ja analüüside osakonna direktor Alex Beauvais märkis, et ehkki inimeste oodatav eluiga on viimase 70 aastaga tõusnud vähemalt 12 aastat, siis ei tähenda see paraku seda, et inimesed ka tervemana elavad. „Eestis on näiteks oodatav eluiga kasvanud 8,4 aastat, kuid sellest 1,5 elatakse väga halva tervisega,“ lisas ta uuringu tutvustuses, mis keskendus tervisesse tehtavate investeeringute mõjust riikide majandustele ja majanduskasvule.
McKinsey eksperdi sõnul oleks Eestil mõistlik investeerida südame-veresoonkonnahaiguste, vähi ja neuroloogiliste haiguste ennetusse. „See on kõige tõhusam ja selle mõju majandusele kõige suurem,“ lisas Beauvais. Tema sõnul on kehvadel tervisenäitajatel konkreetne mõju Eesti majandusele. „Kui Eesti midagi ei muuda ja jätkate samal kursil, kaotate 2050. aastaks igal aastal 13 miljardit eurot maksutulu,“ sõnas Beauvais.
Ekspert lisas, et targalt tervishoidu investeerides oleks võimalik igalt investeeritud eurolt tagasi saada 5 eurot. „Eesti peaks tervishoiukulutused kujundama ümber nii, et edendataks majanduskasvu; suurendada tuleks praegu tehtavate kulutuste tõhusust, et saada juurde lisaressurssi uuteks investeeringuteks; teha rohkem valdkonnaülest koostööd, et rahastada innovatsiooni,“ tõi Beauvais lahendustena välja.
Tervishoidu on majanduslikult mõistlik ja kasulik investeerida ning üks võimalus selleks on terviseandmetele väärtuse loomine ning nende parem kasutuselevõtmine – see aitaks omakorda kaasa haiguste varajasele ennetamisele. „See eeldab, et meil on olemas andmed, mida saab kasutada ning mida arstide, aga ka ettevõtete jaoks kasulikuks muuta. Tähtis on finantseerida iduettevõtete tegevust, investeerida tehnoloogiatesse ja muuta ettevõtluskeskkond ka selles valdkonnas atraktiivseks,“ sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas.
Ameerika Kaubanduskoda Eestis (AmCham) korraldab iga-aastast tervishoiukonverentsi juba üheksandat korda. Ettekannetes ja aruteludes keskendutakse peale eri riikide praktikatele ka sellele, millised konkreetsed sammud saaksid aidata kaasa Eesti tervishoiu ja majanduskasvu edendamisele. Sel aastal tulid Eesti ja rahvusvahelised eksperdid kokku, et arutada, kuidas tänaseid tervishoiutrende muuta ning missugused targad ja sihitud tervishoiuinvesteeringud võiksid olla Eesti majanduse järgmine kasvumootor.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada