Haridus- ja teadusministeerium pole rahul maksu- ja tolliameti nõudega, et lastelaagrite korraldajad ja erahuvikoolide pidajad hakkaksid enda pakutavatelt teenustelt käibemaksu maksma, sest vaesemate perede laste ligipääs huviharidusele on niigi halvem ja muudatus süvendaks lõhet veelgi.
Maksu- ja tolliamet teavitas selle õppeaasta algul laagrikorraldajaid ja erahuvikoole, kes seni on üldjuhul olnud käibemaksust vabastatud, et neil tuleb seda tasuma hakata.
Seepärast pöördusid Eesti laagrikorraldajate liit ja erahuvikoolide liit oktoobris haridusministeeriumi poole, sest nende hinnangul muutuksid laagrid ja erahuviharidus lastele ja noortele vähem kättesaadavaks kui seni.
Haridusministeerium on liitudega ühel meelel ja teatas nüüd rahandusminister Jürgen Ligile, et noortelaagrite ning erahuviharidusteenuse pakkumine lastele ja noortele peab olema käibemaksu tasumisest vabastatud.
Haridusminister Kristina Kallas tõi välja, et valdavalt on tegu mitteärilisel eesmärgil korraldatud vabatahtliku õppega, mis täiendab formaalarengut ja aitab noorte arengule kaasa.
“Noorsootöö seaduse alusel tegutsevad noortelaagrid ning huvikooli seaduse ja erakooli seaduse alusel tegutsevad erahuvikoolid on mitteformaalõpet pakkuvad asutused ning osa terviklikust haridussüsteemist,” lausus Kallas.
Ta tõi välja, et haridusministeeriumi vaatest on väga tähtis, et laagrid ja huviharidus oleksid lastele ja noortele kättesaadavad.
“Arenguseire keskuse huvihariduse kättesaadavuse lühiraportis tuuakse välja selge korrelatsioon vanemate sissetuleku ja laste huviharidusele ligipääsu vahel. Huviharidus on kättesaadavam jõukamate ja kõrgema haridustasemega vanemate lastele,” tõdes haridusminister. “Teenusepakkujate koormamine käibemaksuga tekitab olukorra, kus juba praegu kulukas teenus võib muutuda peredele veelgi kättesaamatumaks. Soovime sellise olukorra tekkimist vältida.”
Kallas viitas Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi sättele, mille kohaselt on laste ja noorte haridusele, kooli- või ülikooliharidusele, kutse- või ümberõppele ning nendega otseselt seotud teenuste pakkumisele avalik-õiguslike või teiste sarnaste eesmärkidega organisatsioonide poolt ette nähtud käibemaksuvabastus.
“Laagrikorraldajate ning erahuvikoolide jaoks on vajalik antud küsimuses luua õigusselgus ning kindlustunne laagri- ja huviharidusteenuse käibemaksuga maksustamise osas,” ütles ta.
Haridusministeerium edastas rahandusministeeriumile sellel teemal üheksa küsimust ja ootab muu hulgas vastust, millistel kaalutlustel on rahandusministeeriumi hinnangul põhjendatud käsitleda munitsipaal- ja erahuvikoole käibemaksu osas erinevalt, ehkki mõlema tegutsemise seaduslikud alused nagu ka hariduslikud eesmärgid on samad.
Ka tahab haridusministeerium teada, kas senist praktikat on võimalik seadust muutmata ümber korraldada, nii et huviharidus oleks sõltumata omandivormist käibemaksukohustusest vabastatud.
Kallas märkis, et juhul kui rahandusministeeriumi hinnangul ei ole võimalik ilma käibemaksuseadust muutmata ka halduspraktikat muuta, peab haridusministeerium vajalikuks käibemaksuseaduse parandamist.
Eelmisel õppeaastal õppis erahuvikoolides ligi 71 000 last ja noort ning riigi toetatavates projekt- ja püsilaagrites on tänavu neid osalenud 30 000.