NATO ja Venemaa vaheline sõda võib alata juba enne 2029. aastat. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius väitis seda intervjuus ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

„Oleme alati öelnud, et see võib juhtuda alates 2029. aastast. Nüüd on aga neid, kes ütlevad, et see on mõeldav juba 2028. aastal, ja mõned sõjaajaloolased usuvad isegi, et meil oli viimane rahusuvi,” ütles poliitik.

Härra minister, Saksa relvajõud said just seitsmekümneaastaseks, palju õnne! Kahjuks pole aastapäeva tähistaja hea tervise juures.

Tänan õnnitluste eest. Ja ma pean kohe vastu vaidlema: Bundeswehr on oluliselt paremas seisus kui meedia vahel arvab. Ja ennekõike on relvajõud palju paremas olukorras kui mõned aastad tagasi. Oleme õigel teel, kogume hoogu. Näiteks oleme sõlminud palju rohkem relvasüsteemide lepinguid kui varasematel aastatel. Meil ​​on selge plaan personali ja infrastruktuuri suurendamiseks. Ja isegi enne uue ajateenistuse süsteemi jõustumist kasvab avalduste ja värvatute arv. See avaldab juba märgatavat mõju ridades. Ja jah, me pole veel seal, kus tahame olla, aga oleme juba teel. Ja meil on ambitsioonikad plaanid.

Te ise olete peagi ametis olnud kolm aastat, mis on muutuste tempot arvestades terve igavik. Mis teile kõige rohkem meeldib, mis teid kõige rohkem frustreerib – rõõm sõdurite üle, pettumus SPD (Sotsiaaldemokraatliku Partei) parlamendirühma üle?

See, et SPD-s on julgeolekupoliitika ja kaitse osas erinevaid arvamusi ning et neid arutatakse elavalt ja produktiivselt, on minuga täiesti okei. Lisaks ei saa ma kurta meie julgeolekupoliitika toetuse puudumise üle. Seda on näha uue ajateenistuse süsteemi kompromissist. Mind motiveerivad eriti kohtumised sõduritega. Sõdurid on erakordselt hästi väljaõppinud ja väga motiveeritud. Nad on väga teadlikud, et asjad muutuvad, et varustus saabub ja et nende enda ressursid on oluliselt paranenud. Samuti märkavad nad, et avalikkuse tunnustus nende vastu kasvab.

Te ise ütlete: Meie eluviis on ohus ja meil pole aega kaotada. Kas teile jääb mulje, et partei ja parlament tegutsevad nende ohtudega tegelemiseks piisavalt kiiresti ja otsustavalt?

Putin ei varja oma imperiaalseid fantaasiaid, milles meie vabadusel ja korral, nagu me neid tunneme, pole mingit tähendust. Me peame sellele ohule kiiresti ja otsustavalt reageerima, tugevdades oma kaitsevõimet. Palju on veel teha. Meie relvajõud on aastakümneid hooletusse jäetud, infrastruktuur on osaliselt lagunenud ja isikkoosseisu on drastiliselt vähendatud. Minu arvates on demokraatliku keskme parteid omaks võtnud vajaduse otsustava tegutsemise järele. Me kõik pingutame selle nimel koos. Oleme viimastel aastatel ühiselt kurssi muutnud. Kuid tõde on ka see: me peame kõiges, mida teeme, veelgi kiiremaks muutuma.

Uue sõjaväeteenistuse seaduse osas on nüüd kompromiss olemas. Kas selle üle tülitsemine oli vältimatu? Lõppude lõpuks esitasite te eelnõu poolteist aastat tagasi.

Oleme graafikus. Uus sõjaväeteenistus võib jõustuda uue aasta alguses – nagu koalitsioonis arutati – pärast parlamendi heakskiitu detsembri alguses. See on tõesti hea uudis. Me taastame sõjaväe registreerimissüsteemi, mis ajateenistuse peatamisel lihtsalt lammutati. See on meie kaitsevõime põhiline eeldus, seega vajame seda kiiresti. Alates 2027. aasta keskpaigast viime läbi põhjalikud tervisekontrollid, et teada saada, keda saaksime riikliku hädaolukorra korral ajateenistusse kutsuda. Me hakkame järk-järgult reservi endiste ajateenijatega täiendama – ja tugevdame seeläbi oma üldist kaitsevõimet. Jah, see on tõsi, kriitikat oli juba enne parlamendis arutamist. Aga see pole nii olulise projekti puhul sugugi ebatavaline. Me tulime kiiresti kokku ja saavutasime väga hea kompromissi. See on minu jaoks oluline. Kõik muu on nüüd ebaoluline.

Jääb siiski mulje, et avalikkuse mõtteviis on poliitikute omast arenenum. Vähemalt küsitlustes on ajateenistusel ülekaal.

Kus peaksid olema need 350 000 noormeest igal aastal? Kes peaks neid välja õpetama? Ajateenistuse taaskehtestamine endisel kujul on praegu välistatud. Keskendume teadlikult vabatahtlikele. Tahame neid, kes on motiveeritud ja sobivad. Pikas perspektiivis saame sellest – isegi reservteenistusest rääkides – palju rohkem kasu kui noorte teenistusse sundimisest. Vestlustes noorte meeste ja naistega tunnen, et nad on Saksamaa julgeolekule väga pühendunud. Nad on üsna valmis kaitsma vabadust, just nagu sellistes riikides nagu Rootsi või Taani. Ja kui meil pole piisavalt vabatahtlikke, on kõik nõus, siis peab olema kohustuslik ajateenistus. Parlament otsustab selle üle, kui see juhtub. Ja see on õige viis seda teha.

Te just ütlesite, et kursi muutmine võtab aega. Aga kas meil on seda? Me näeme, et Putin ehitab Ukraina sõjast hoolimata kiiresti üles arsenale. Seega, kas on võimalik, et Venemaa ründab palju varem?

Küsimus jääb spekulatiivseks. Sõjaväeeksperdid ja luureteenistused saavad ligikaudselt hinnata, millal Venemaa on oma relvajõud ümber ehitanud punktini, kus ta oleks võimeline rünnakut alustama NATO liikmesriigi vastu idas. Me oleme alati öelnud, et see võib juhtuda alates 2029. aastast. Nüüd on aga neid, kes ütlevad, et see on mõeldav juba 2028. aastal, ja mõned sõjaajaloolased usuvad isegi, et meil oli viimane rahusuvi. Me ei tohiks jätta muljet, et NATO ei suuda ennast kaitsta. Ta suudab. Tal on märkimisväärne heidutuspotentsiaal. Tavapärane, aga muidugi ka tuumarelv. Sõltumata sellest on meil lahinguvalmis relvajõud, aga jah, me peame neid veelgi paremini varustama.

Kas tankidel, lennukitel ja laevadel on üldse enam tähtsust? Ukrainas domineerivad lahinguväljal droonid ja Venemaa kogub praegu nende tohutuid varusid.

Jah, Venemaa toodab rohkem Shahed’e ja sarnaseid droone kui ta ise neid kasutab. Ukraina sõda näitab droonide tohutut tähtsust tänapäeva sõjapidamises. Sellest hoolimata mängib rasketehnika jätkuvalt olulist rolli. Sõjanduseksperdid ütlevad meile, et tulevased sõjad on kombineeritud relvasõjad, mis hõlmavad haubitsaid, tanke ja lennukeid, aga ka küberruumi ja loomulikult mehitamata süsteeme.

Praegu kogeme droonide arendamisel üha lühemaid innovatsioonitsükleid. Tehnoloogia muutub kahe kuni kolme kuuga dramaatiliselt, sealhulgas droonikaitses. Seetõttu oleks mõttetu varuda täna miljardeid eurosid väärtuses droone, mis ülehomme vananevad. Selle asemel otsime uusi hankemeetodeid. Arendame neid ise, tuues kasutajad ja arendajad kohe algusest peale kokku. Koos ettevõtetega tagame, et neid tipptasemel variante saab kaitsestsenaariumis kiiresti masstootmiseks kasutada.

Novembri alguses toimunud kindralstaabi ja admiraliteedi kohtumisel kuulutasite välja põhimõttelised muudatused. Millised on neist kõige olulisemad?

Üks on sõjaline strateegia, mille kindralinspektor peab esitama. Meie ohumaastik on dramaatiliselt muutunud. Seda tunnistati alles 2022. aastal ja seega hilinenult. Nüüd on selge: Moskva on peamine vastane, kes tegutseb täieliku halastamatuse ja imperialismiga. Peame selleks veelgi paremini valmistuma. Peame suutma ette näha potentsiaalset tulevast sõda ja looma ennetavalt paindlikke ja vastupidavaid struktuure. Seejärel vajame tegevvägede, st nii karjääri- kui ka ajutiste sõdurite kasvukava. Seda täiendab reservide märkimisväärset tugevdamist. Seetõttu olen tellinud reservstrateegia ja reservide tugevdamiseks õigusaktid.

Seejärel on oluline meie hangete edasine kiirendamine. Koblenzi hankebüroo on viimastel aastatel teinud muljetavaldavat tööd. Nüüd suuremate hangete mahtude tõttu peame aga uurima, kuidas saaksime struktuure ja protsesse veelgi parandada. Samuti peame arutama täiendavaid asukohti – eriti selleks, et meelitada tööle veelgi rohkem spetsialiste. Tulevikus peaks olema võimalik kasutada ka uusi, paindlikumaid hankeprotsesse projektide jaoks, mida peame prioriteetseks. Erdingi innovatsioonikeskusega rajame innovatsioonile täiesti uue pinnase. See on eeskujuks teistele keskustele, näiteks Põhja-Saksamaal.

Lõpuks vaatleme lähemalt ka kogu hankeprotsessi. Ja lõpuks, ja see on oluline punkt, vajame julget juhtimiskultuuri ja kultuuri, mis aktsepteerib relvajõududes tehtud vigu. Igal tasandil tuleb langetada otsuseid selle kohta, mida on vaja teha, selle asemel, et vältida otsuseid valede otsuste kartuses.

Konverentsil keskenduti suuresti Saksamaa operatsioonide plaanile, mis reguleerib sõjalist ja tsiviilvalmidust Saksamaal. Paljud osalejad kurtsid tsiviilpoole raskuste üle nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Nad viitasid kontaktisikute ja struktuuride puudumisele.

Saksamaa operatsioonide plaan käsitleb peamiselt riigi sõjalist kaitset. See hõlmab näiteks sildade stabiliseerimist – näiteks juhul, kui Saksamaast saab transiiditee. See on aga ainult üks aspekt üldisest kaitsest. Ka tsiviilsektor – eriti riigi ja kohalikul tasandil – peab olema kriisiks valmis. See peab suutma kindlaks teha, kas haiglate arv on piisav või on vaja seda suurendada. Operatsioonide plaaniga oleme vapustanud paljusid tsiviilsektori otsustajaid. Nüüd tuleb välja töötada ja rakendada meetmeid.

Mõned ütlevad, et kaitsetööstuses on vaja ka konserveeritud võimsusi. Kas teie nõustute?

Tegelikult mitte. Vajame selgeid kokkuleppeid kaitsetööstusega, et saaksime hädaolukorras kiiresti tootmisvõimsust suurendada ja seejärel kiiresti moodsaid süsteeme masstootma hakata.

Paljud kaitseettevõtted töötavad ainult ühes vahetuses päevas ja ainult viis päeva nädalas seitsme asemel.

Jah. Ma käsitlen tootmiskiirust regulaarselt oma kohtumistel tööstuse esindajatega. Mõned ettevõtted on juba kaugemale jõudnud, aga isegi siis esineb alati viivitusi. Ja olenemata sellest, kui palju aega meil on, ütlen ma: me ei saa asju sundida.

Kui ukrainlased oleksid alati öelnud: „Me ei saa,” oleksid nad ammu kaotanud.

Ukraina on sõjas ja vajab ellujäämiseks sõjamajandust. Kuid me oleme faasis, kus heidutus on olulisem kui kunagi varem. Sealhulgas majanduslik heidutus. Ja see ei toimi „Me ei saa” korral. Nüüd on moto: „Me peame.” Kuid lihtsalt „Me peame” ütlemine ei muuda reaalsust. Oluline on see, et oleme oma hangetes pikas perspektiivis usaldusväärsed. Oleme selleks loonud eelduse valdkondliku erandi ja selge pühendumusega oma kaitsekulutustele. Lisaks loome paremad tingimused julgeoleku- ja kaitsetööstuse laiendamiseks Saksamaal. Selles mängib olulist rolli ka planeerimise ja hangete kiirendamise seadus. Selle peaks parlament sel aastal samuti vastu võtma. Kuid on ka selge: ettevõtted ise peavad tootmise loomisel ja laiendamisel veelgi kiiremaks muutuma.

Seevastu mõelgem järgmisele: me lugesime, et Saksamaa hangib järgmisel aastal kümme tuhat drooni. Palju vähem kui Ukraina.

Ukraina on sõjas ja peab ennast kaitsma. Meie jaoks ei ole oluline eriti suur arv, vaid nutikas võimekuste, uuenduslike hangete ja varulepingute kombinatsioon. Oluline on see, et hangime droone luure- ja lahingoperatsioonideks erinevatel distantsidel ja kõrgustel. Ja meil on juba relvajõududes laialdaselt kasutusele võetud droonid – luureks ja baasväljaõppeks. Lisaks hangime ka „uitavat laskemoona”, st lõhkepeadega varustatud droone.

Öeldakse, et me ei taha toota tulevikustsenaariumi jaoks, mille nõudeid me ei tea. Kas pole siis absurdne tellida koos Prantsusmaaga lennukeid ja tanke 2040. aastate alguseks ning planeerida fregatte 2030. aastateks?

Prantsuse-Saksa lennuki- ja tankiprojekte peeti eeskujulikuks, kui need seitse või kaheksa aastat tagasi käivitati. Tol ajal ei näinud keegi ette, mis toob kaasa uus ajastu 2022. aasta veebruaris. Inimesed uskusid, et neil on aega. Kuid täna peame tunnistama, et ajad on muutunud. Nüüd peame väga hoolikalt kaaluma: kas väga pikaajalised projektid on endiselt mõttekad? Kas need on endiselt sobivalt ajastatud – näiteks 2040 ja edasi? Loomulikult arutame seda Prantsusmaaga. Me peame ja kohandame oma ühisprojekte selles valguses.

Milline näeb Bundeswehr välja oma 75. aastapäeval?

Meie plaan aastaks 2030 on enam kui 200 000 sõdurist koosnev reserv. Meie tegevväed on kasvanud 210 000–220 000-ni. Oleme oma hankeprotsesse veelgi kiirendanud. Lendavad uued hävitajad F-35 ja helikopterid Chinook ning maavägi kasutab tanke Leopard 2A8 ja Skyranger. NATO idatiival paikneb juba mitme aasta pärast täielikult mehitatud Leedu brigaad. Olen veendunud, et see on eeskujulik projekt, mis on eeskujuks teistele üksustele. Samal ajal loodan, et säilitame NATO-s ühtsuse, mida me täna naudime. Ja need, kes on täna kaheksateist, vaatavad uhkusega tagasi oma sõjaväeteenistusele meie riigi heaks.

Loe lisaks

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.