Maailmas tekib igal aastal hinnanguliselt 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, millest umbes pool on kasutatud rõivad ning umbes kolmandik pärineb erinevatest tootmisprotsessidest. Kuivõrd võimalused tekstiili ümbertöötlemiseks on ahtad, on oluline vähendada tekstiilijäätmete teket kõikjal maailmas.
Eesti Kunstiakadeemia alustas koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Keenia kohalike partneritega projekti, mille eesmärk on luua Nairobisse ringdisaini keskus. Loodav keskus aitab kaasa jätkusuutliku moetööstuse arendamisele Keenias, kaardistades ja väärindades tööstuslikke tekstiilijääke ning rakendades neid materjale koolitusprogrammide kaudu kohalike disainerite ja üliõpilaste õppetöösse.
EKA vanemteadur ja disainer Reet Aus selgitas ETV saates “Osoon”, et eesmärk on viia EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labori disainiteadmised ka Keeniasse.
“Esialgne idee oligi sünnitada sinna meie labori väike tütreke. See harjutus, mida oleme nendega teinud, on see, kuidas võtta nende tingimustes need jääkmaterjalid ringlusesse, kuidas läbi disaini uusi tooteid teha,” rääkis ta.
Aus ütles, et see ei saa olla lahendus väga suures mahus. “Me oleme nüüd jõudnud sinnamaale, et hakkame disainereid treenima ja see läheb ka õppeprogrammi. See on suuresti ka disainerioskuse oluline osa, et sa oskad ka selles materjalis näha sisendmaterjali, millest saad asju disainida. See on teistsugune protsess,” rääkis ta.
“Osooni” saates külastati ka projekti partnerit Keenias, Kenyatta Ülikooli. Sealse moedisaini ja turunduse eriala tudeng Margaret Nashipae Manele kinnitas, et õppetöös pööratakse jätkusuutlikkusele palju tähelepanu.
“Õppejõud küsivad alati, mis on meie ideede juures kestlik. Loomeprotsessi jooksul peame alati mõtlema jätkusuutlikkusele. Seda istutatakse meile lausa kuklasse, et kõige juures, mida teeme, on põhiline kestlikkus,” sõnas ta.
Kenyatta Ülikooli moedisaini ja turunduse osakonna juhataja ning õppejõud Jacqueline Kisato rääkis, et kestlikkusest on saanud võtmesõna kogu moetööstuses, sest jääke läheb raisku väga palju.
“Õpilased arvestavad nüüd hoolikamalt materjali hulka, kuidas teha lõikeid, et kasutus oleks kestlikum. Samuti mõeldakse, kuidas materjale taaskasutada või teha jääkidest uusi tooteid. Õpilased tahavad väga hoolitseda selle eest, et nende tooted on keskkonnasõbralikud ja ka kliendile meelepärased,” ütles ta.
Ühise uuringuprojekti põhiidee seisnebki selles, et toode, mis jõuab turule, oleks valminud jätkusuutlikul viisil.
Projekti rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus e ESTDEV, mille laiem eesmärk Keenias on kaasa aidata kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
ESTDEVi esindaja Aafrikas Olga Bogdanova rääkis, et organisatsioon peab sellesse valdkonda panustamist oluliseks, kuna see on aktuaalne probleem nii meil kui mujal maailmas ning läheb paljudele korda.
“Me vaatame, kus on vajadus ja kus saab Eesti pakkuda kõige paremaid teadmisi, kogemusi ja oskuseid. Meil on strateegiliselt välja valitud valdkonnad ja riigid, kellega teeme koostööd ja selgitame välja, millised on nende probleemid,” rääkis ta.
Reet Aus rääkis, et tekstiilijäätmete probleemiga tuleb tegeleda ka kaugel Aafrikas, sest planeet Maa on üks ja ainuke ning ei ole kohta, kuhu siit asju ära saata.
“Sellest aastast me kogume ka Eestis kokku oma tekstiiljäätmed ja kasutatud rõivad. Nii piinlik, kui see ka ei ole, meil ei ole nendega hetkel midagi peale hakata. See on ka üks koht, kus riik ei ole piisavalt panustanud innovatsiooni. Ei ole tehtud piisavalt teadust, ei ole arendatud välja erinevaid tehnoloogiaid ja Eestil on null võimekust need asjad ringlusse võtta. Aga see ei ole ainult Eesti probleem, vaid see probleem on kõikjal maailmas,” rääkis ta.